Eelmine sajand,kuuekümnendate algus.Rõske ja raske aeg. Eriti nüüd,takkajärgi targutades.Mäletan,ema ütles ikka, et andja rõõm on alati suurem kui saajal. See teadmine oli poisitati hingesügavuses. Nagu ootuski. Jõuluootus. Nii hell oli siis hing. Valus. Ärevalt hell ja valus...
Kingakarbi muretsesin juba sügisel. Ja karbi jaoks peidukoha. Siis andi ema 30 kopikat, selle eest sai pea 300 grammi komeeti. Lugesin kommid üle,ja karpi. Siis tuli tädi Hilja külla. Tõi kostiks kolme karu komme. Vendade vahel jagades sain kuus endale. Natuke oli küll kahju, aga karpi.
Siis tuli isal palgapäev...siis tuli onu Edgar külla,siis... Siis oligi jõululaupäev.Teen tiiru Nõmme lumistel tänavatel.Vaikus ,ei ühtki inimest ,ei tuledesära ei jõulumuusikat Vaid vaikus ja valge lumi. Paksude kardinate taga aimatav küünlahelk ... ja soojus. Jõulusoojus.
Nüüd jooksuga koju,saapad lumest puhtaks,karp kaenlasse ja peitu. Nii - emale, isale, ühele vennale, teisele, kolmandale.
Uuesti. Emale, isale, ühele vennale, teisele, kolmandale...Olgu, karp ei olnudki päriselt täis. Emale kolm sidrunikommi pealekauba,isale ühe. See ebavõrdsus teeb nüüd üle poole sajandi hiljem, natuke hingevalu, aga... Küünlad juba põlevad,kui oma viis pisikest pakki kuuse alla sokutan.
Oli eelmine sajand, kuuekümnendate algus. Rõske ja raske aeg...