Energiaturg: milline arvesti toob tegelikult kokkuhoiu

Elektrimontöör paigaldab kaugloetavat arvestit.

FOTO: Margus Ansu/PM

Energiaturu tegevjuht Pirmin Tamme sõnade järgi sõltub elektrihind arvestist, kui inimene on valinud börsipaketi.

Eile avaldas Postimees apteekrist lugeja saadetud kirja. Proviisor oli kuulnud pealt kahe vanaproua vestlust kõrge elektrihinna üle. Lugeja võrdles elektri- ja ravimiturgu ning küsis, miks riik ei kaitse inimest avatud elektrituru eest.

Tamm ütles, et elektrihinna eest saavad inimesed end ise kaitsa ning selleks tuleb sõlmida fikseeritud hinnaga leping. Tema hinnangul on suurem osa Eesti elanikest ka seda teinud.

Teisena tõi ta välja, et turul on ka hinnakoridori ja kindlustusega börsipaketid, mis kindlustavad inimese suute hinnakõikumiste eest. Kui inimene on valinud börsipaketi, oleneb tema arve kujunemine arvestist.

Börsipaketi arvestid jagunevad kaugloetavateks ning ühe- ja kahetariifilisteks arvestiteks.

«Ainult kaugloetava arvesti puhul vastab vanaprouade jutt tõele. Sellisel juhul maksad elektri eest siis, kui sa seda tarbid ja koguses, kui palju sa seda tarbid,» selgitas Tamm.

Kahetariifse arvesti puhul on võimalik mõjutada ainult seda, kas tarbitud kogus jaotatakse öö- või päevatariifi peale. «Kui vanaproua keetis termosetäie vett öötariifi ajal, saavutas ta kokkuhoiu, vastasel juhul mitte,» ütles tegevjuht.

Ühetariifse arvesti puhul ei ole vahet, mis tunnil inimene elektrit tarbib. Arve on sama, loeb vaid tarbitud elektri kogus.

Ühe-või kahetariifse arvesti puhul võtavad võrguettevõtjad kasutusele tüüpkoormusgraafikud. Neid kasutatakse, sest elektrit müüakse ja ostetakse tunni kaupa, mistõttu tuleb ka tarbimist tunni kaupa mõõta.

Kahetariifne arvesti edastab kuus kaks näitu päeval ja ööl tarbitud koguse kohta. Ühetariifne arvesti edastab ühe näidu, mis käib kuu jooksul tarbitud koguse kohta.

Selleks, et üks näit kuu lõikes tundideks jagada, kasutavad võrguettevõtjad tüüpkoormusgraafikuid. «Sisuliselt tähendab see , et kui kuu näit on 100 kWh, siis tüüpkoormusgraafikul on iga tunni kohta oma tegur, mis korrutatakse läbi 100 kWh-ga ning saadakse selle tunni tarbitud kogus. Ehk kui vanaproua keetis vett kell 7 või börsi tipptunnil, näiteks kell 15 võrdses koguses, on tema kuuarve ühetariifse arvesti puhul samasugune ja kokkuhoidu ei saavutatud,» tõi Tamm näiteks.

Tüüpkoormusgraafikute kohta saab pikemalt lugeda siit.

Kaugloetava arvesti puhul on tõesti võimalik elektrit mitte tarbida tundidel, mil see maksab palju ja niimoodi kokku hoida. Kahetariifilise arvesti omanikel on soovituslik tarbida elektrit öötariifi ajal, mil see on reeglina soodsam. Ühetariifse arvesti omanikul on ainuke variant kokku hoida seda mitte tarbides.  

Loe lugeja kirja siit.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles