Puudulik suhtlus pangaga võib suurperele maksta kodu

Swedbank paneb sundmüüki järjekordse makseraskustesse sattunud perekonna kodu.

FOTO: Joel Urbel / Sakala

Tänasest algab makseraskustesse sattunud Haljala valla suurpere pangalaenuga ostetud maja sundmüük, kuigi olukorda oleks aidanud vältida õigeaegne suhtlus pangaga.

Viimased kuus aastat on Lääne-Virumaal Haljala vallas Rõõmu talus elanud perekond Lõbu, kus kasvab viis alaealist last. Kuna perekonna sissetulekud on selle aja jooksul saanud mitmel korral pereisa töötuks jäämise tõttu tagasilööke, ähvardab neid kodust ilma jäämine. Võlgnevuse vähendamiseks on pank juba ühe tagatise maha müünud.

Aega on perel aga väga vähe jäänud, sest kohtutäitur Andrei Krek on maja juba oksjonikeskuse lehele üles pannud. 5. jaanuarist algab oksjonile registreerimine ja oksjon ise 13. jaanuarist. Maja müük kestab 21. jaanuaril kella kümneni.

Perekond on muserdatud

Kuna perekonna sissetulekud advokaati palgata ei võimalda, pani pereema lõppenud aasta 28. detsembril üleskutse sotsiaalvõrgustikku, paludes ennekõike juriidilist abi, et panga ja kohtutäituri tegevust peatada. «Ma olen ise lastekodus kasvanud ja see on ainuke kodu, mis mul olnud on,» kirjeldab Angela Lõbu.

Kuigi praeguseks on juba teada, pereema tööandja on huvitatud maja ostmisest ja jätaks neid sinna suure tõenäosusega üürilistena edasi, ei näe ta selles pere jaoks lahendust. «Me oleme täiesti nõus seda 400 eurot pangale ka edasi maksma, peaasi, et meie kodu meile alles jääb,» ütleb pereema.

Sotsiaalvõrgustiku kaudu on pereema juba ka esmase abi saanud, kus üks jurist soovitas tal koheselt esitada hagi panga ja kohtutäituri tegevuse peatamiseks ning teine lubas aidata ka selle teksti koostamisel. Pereema praegune lootus on, et ehk õnnestub vähemalt seeläbi esialgne protsess peatada.

«Olen kaks vägivaldset suhet üle elanud ja abikaasa võttis nelja lapsega ema,» räägib Angela Lõbu, kelle pere täienes pärast Andrega abiellumist veel nelja lapse võrra. Just ühised pereloomisega seotud mälestused on need, mis teeks majast lahkumise perekonnale emotsionaalselt raskeks.

Panga jaoks tuli pereema üleskutse sotsiaalvõrgustikus üllatusena, kuna nende poole ei olnud Andre ja Angela Lõbu peale täitemenetluse jätkamist oma ettepanekute ning küsimustega kuni 30. detsembrini pöördunud.

Kuigi pereema ütleb oma sotsiaalvõrgustiku postituses, et viimastel kuudel ei ole pank olnud nõus nendega ilma juriidilise esindajata suhtlema, kinnitab Siilivask, et pank ei ole kunagi palunud klientidel suhelda läbi advokaadi.

«Väide, et pank keeldub klientidega suhtlemast ilma advokaadita on alusetu ja ei vasta tõele, pigem jääb meile mulje, et kliendid ei soovinud või ei julgenud pangaga otse ühendust võtta,» sõnab panga pressiesindaja. Siilivase sõnul pöördus Angela e-kirjaga panga poole alles kaks päeva pärast oma üleskutset sotsiaalmeedias.

Makseraskused kaotasid kontakti pangaga

Kodu soetamiseks sai pereisa Andre Lõbu 2008. aasta juulikuus Swedbankist kodulaenu, mille tagatiseks läks lisaks soetatavale majale ka mehe isakodu Võsul. Lisaks võeti pangast ka kodukapitalilaen, millega sooviti tasuda pereema Angela Lõbu hüpoteeklaen, Nordea sõiduauto liising ja koduliising. Samuti plaaniti sellest rahast soojustada ostetava elamu välisfassaad, panna uus välisvooder ning tasuda lepingutasud.

«Kõik sujus algul kenasti, kuni abikaasa töökoht pankrotti läks ja me ei suutnud enam pangalaenuga hakkama saada,» räägib pereema Angela Lõbu. Pereisa kaotas töö 2008. aasta novembris, mistõttu taotleti kodulaenu tagasimaksmiseks kolmekuulist maksepuhkust, kodukapitalilaenu maksti aga edasi.

Kolme kuu möödudes sai Andre Lõbu tööle ja panga kinnitusel tasus perekond järgmise laenumakse lühiajalise hilinemisega kuskil kahekümnendal võlapäeval. Tõsisemad makseraksused tekkisid Angela ja Andre Lõbul aga 2012. aasta lõpust, kui pank 16. novembril pereisaga ühendust saades sai teada, et ta on juba augustikuust tööta.

Samas oli pereisa entusiastlik ja lootis novembrikuust rekka peale tööle saada. Kuna paar kuud enne seda oli perre sündinud noorim laps, siis pidi laenumakseid aitama tagasi maksta ka vanemahüvitis. Viimane aga Swedbanki laekuma ei hakanud, kuna pereema viis oma arveldused SEB panka üle.

Detsembrikuus püüdis pank veel neli korda Andre ja Angela Lõbuga telefonitsi ühendust saada, kuid kumbki ei vastanud ja ei helistanud ka tagasi. Võla kohta saadeti info ka emailitsi. «Kuna võlgnevus oli juba üle 68 päeva, andsime selle üle panga järelevalveosakonda, kes tegeleb pikaajaliste võlgnikega,» ütleb panga pressiesindaja.

Tagatiseks pandud isakodu läks müüki

Korduvate meeldetuletuste saatmine kestis kuni 2013. aasta aprillikuuni, kui panga kirja peale laen üles öelda tegi pereisa soovist säilitada perekonna kodu avalduse tagatiseks pandud isakodu müümiseks. «Vastu tulles klientide soovile, suunati esialgu sundmüüki ainult üks tagatis – see, milles elas isa,» sõnab Siilivask.

Kuigi Andre oli selleks hetkeks taas tööle saanud, oli pereema kodune, pere sissetulekud ikkagi väikesed ja lisaks Swedbanki laenule oli 2012. aasta kevadest võetud Credit24 kiirlaen, mis oli tekitanud täiendava võlakoorma. Nii pani pank Võsul asuva tagatise müüki, kuid kuna perekond ei olnud seda Andre isaga läbi rääkinud, siis osutus müük aga võimatuks.

«Isa keeldus majast lahkumast ning ei lasknud ostuhuvilisi ligi,» selgitab Siilivask, miks pank oli sunnitud laenulepingu pikaajaliste võlgnevuste tõttu 2013. aasta mai lõpus üles ütlema ning algatama täitemenetluse tagatiste müügiks.

Pereema Angela Lõbu näeb olukorda mõnevõrra teisiti. Tema sõnul hakkas pank müüma maja talvel, kui ostjaid ei olnud, lasi seetõttu maja hinda kaks korda alla ja müüs selle lõpuks summa eest, mis kattis üksnes hüpoteegiosa. Perekond püüdis pangaga uut lepingut sõlmida, et jätkata alles jäänud osa tasumist.

Pank tegi erandi

Nii esitas perekond Lõbu esindaja möödunud aasta märtsi lõpus pangale võlgade ümberkujundamise avalduse koos Angela ja Andre Lõbu töölepingute, konto väljavõtete ja muude lisadega. Kuna panga sõnul tuli sealt välja, et perekonna tegelikud sissetulekud olid suuremad, kui nad seni olid väitnud, oldi valmis täitemenetlust peatama ja perekond Lõbule anti kuuekuuline katseaeg.

Selle tingimuseks oli, et ka pereema läheb laste kõrvalt tööle, perekonna igakuiseks makse suuruseks on 400 eurot ning poole aasta jooksul likvideeritakse ka Credit24 ees olev võlg. Pärast seda kaalub pank laenulepingu refinantseerimist peale kokkuleppe tähtaja lõppu.

«Kahjuks kliendid kokkulepet korrektselt ei täitnud – aprillis ei tasunud midagi, järgnevatel kuudel tasusid mõni kuu oluliselt vähem kui kokkulepe, mõni kuu rohkem. Kokkulepitust tasusid kliendid kuude peale kokku 250 eurot vähem,» selgitab Siilivask, miks otsustas pank oktoobri lõpus jätkata ka teise laenu tagatise müüki panemisega.

Siinkohal ütleb ta, et selline vastutulek, kus kliendid saavad täitemenetluse ajal veel kokkuleppe kohaselt tasuda ilma, et tagatisvara müüki suunatakse, on erand ning see on viimane võimalus klientidel pangale tõestada, et nad suhtuvad kohustusse vastutustundlikult ning soovivad olukorda lahendada.

«Pank ei suuna tagatisvarasid sundmüüki kergekäeliselt ning õige aeg kokkulepeteks on enne lepingute võlgnevuste tõttu ülesütlemist,» lisab panga esindaja. «Konkreetsed kliendid aga ei olnud pangale kättesaadavad enne, kui võlgnevused olid kasvanud juba liiga suureks ning ei täitnud ka hilisemat kokkulepet ega andnud meile teada, miks,» ütleb Siilivask.

Suurperet tabanud täbarast olukorrast on teadlik ka Haljala vallavalitsus. «Olime teadlikud panga ja laenuvõtja täiendavast kokkuleppest ning praegune olukord tuli kohalikule omavalitsusele ootamatuna,» kommenteerib Haljala valla sotsiaaltöötaja Urve Vogt. Ta avaldab siiski lootust, et olukord lahendatakse selliselt, et suurperele jääb nende kodu alles.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles