Vaata, kuidas tuleks käituda tulekahju ajal

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahju ajal ruumi kinni jäädes võivad aknad olla põlevast majast ainukeseks väljapääsuteeks.
Tulekahju ajal ruumi kinni jäädes võivad aknad olla põlevast majast ainukeseks väljapääsuteeks. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kuna tulekahjud arenevad minutitega ja suurimaks ohuks on tuli, tihe suits ja kõrge kuumus, on parimaks kaitseks tule käitumise tundmine ning enda ohutuse tagamine.

Päästeameti esmane soovitus on tulekahju avastamise järel koheselt sellest teavitada häirekeskust lühinumbril 112 ja lähedasi inimesi. Häirekeskusse helistamisel tuleb olla valmis vastama ka küsimustele tulekahju iseloomu kohta.

Rusikareeglid tulekahju ajal tegutsemisks on liikuda võimalikult ohutult, olla nähtav, vältida põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised, plahvatusohtlikest esemetest tuleks eemalduda kiiresti ja hoiatada ka teisi, aknad ja uksed sulgeda, kuid mitte lukustada ja mitte sattuda paanikasse ega külvata täiendavat paanikat oma käitumisega.

Inimeste ohutus tuleb esimesena

«Kui põlemine ohustab inimesi, tuleks järgmisena aidata ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda ja kui käepärast on vajalikud vahendid, siis võimaluse korral kaaluda oma elu ja tervist ohtu seadmata tule kustutamist,» märgib Liina Reinsaar päästeameti kommunikatsiooniosakonnast.

Tulekahju korral on nii päästetöötajate kui ka teiste esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste viivitamatu abistamine. Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust – kõigepealt päästetakse need, keda tuli, tihe suits või kõrge kuumus vahetult ähvardab.

«Kui sisened ruumi, kus võib olla inimesi, tuleb neid hüüda ja kannatanuid otsides pea meeles, et lapsed peidavad sageli end hirmu pärast voodite alla, kappidesse, nurka või muudesse raskesti leitavatesse kohtadesse,» sõnab Reinsaar. Leides kannatanu, kes ei suuda ise liikuda, tuleb teda põlevatest ruumidest välja kanda, toetada või lohistada.

Ettevaatus ohtlikes olukordades

Kui tulekahjus süttivad kellegi riided, ei tohi ta mingil juhul joosta, sest see õhutab tuld suuremaks. Siin on kasulikum pikali heita, et tuli ei põletaks nägu ning ei süütaks juukseid. Leegid tuleb summutada põlevatele riietele teki, vaiba või muu riide heitmisega, võimalusel ka veega.

«Kui ei ole kannatanule midagi peale visata, siis võib leeke summutada ka maas rullimisega, kuid see tekitab rohkem põletushaavu,» hoiatab Reinsaar. Suitsuga täidetud ruumi ukse avamisel tuleb olla ettevaatlik, sest värske õhu juurdevool võib leeke plahvatuslikult suurendada.

«Kui sul ei õnnestu väljuda, siis ära mitte mingil juhul peitu poe, vaid proovi endast igal võimalikul juhul märku anda, sest see on ainus variant, et päästjad näeksid ja kuuleksid, kus sa oled. Märguande edastamiseks mine akende lähedale ja näita ennast,» soovitab kommunikatsiooniekspert.

Kas vara väärib päästmist

Kui inimesed on ohtlikult alalt väljunud ja päästemeeskonda ei ole veel saabunud, siis tuleb hinnata olukorda ning võimalusel alustada tulekahju kustutamisega ja vara päästmisega. Seda tehes ei tohi mitte mingil juhul minna riskile, sest inimese elu on tähtsam ükskõik millisest varalisest kahjust.

«Tulekahju on sündmus, mis tekitab inimestes alati suurt paanikat ja tihti väljendub see just vara päästmises, kus ei leita üles seda kõige hinnalisemat ja väärtuslikumat ning hakatakse välja tooma täiesti mõttetuid ja suuri asju, näiteks lauad ja riiulid,» kirjeldab Reinsaar.

Sageli võivad paanikasse sattunud inimesed aga asjade kiirel akna kaudu päästmisel nad hoopis puruks visata, näiteks telerid ja mikrolaineahjud. Välistingimustes tuleks kindlasti vältida tule suhtes allatuult jäämist.

Reinsaare kinnitusel on peaaegu igal inimesel võimalik alustada tulekahju kustutamisega, kuid enne selle alustamist tuleb välja selgitada, kas olemasolevate vahenditega on üldse võimalik kustutustöid piisavalt teostada.

Kui tulekahju on arenenud küllaltki kaugele, siis ei ole võimalik ilma spetsiaalse tehnika, varustuse ja kustutusaine koguseta seda likvideerida ning sellisel juhul ei ole ka tavainimesel mõtet hakata oma energiat ilmaaegu kulutama. «Põhiline, mille eest igaüks vastutab, on iseenda ohutus,» toonitab Reinsaar.

Elektriseadmete kokkupuude veega

Tulekahju kustutama asudes on oluline meeles pidada, et elektriseadmete puhul on vee kasutamine eluohtlik, mistõttu tuleks otsida võimalus elekteriseade vooluvõrgust välja tõmmata. «Kui oled veendunud, et elektriseade ei ole voolu all, siis võib seda kustutada ka veega,» märgib Reinsaar. Voolu all olevat elektriseadet võib kustutada ainult erimärgistusega tulekustutist, mille etiketil peab olema tähis E.

Kui toas on süttinud televiisor, siis selle kustutamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. «Kuuma ekraani pihta vee viskamine põhjustab kineskoobi plahvatuse, mis pillub laiali hulgaliselt klaasikilde,» hoiatab kommunikatsiooniekspert. Kui on tarvis põlevale telerile vett visata, siis tuleb viskamise hetkel seista selle kõrval, mitte ees.

Selge ülevaade olukorrast

Kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele on oluline anda võimalikult täpne info andmine tulekahju suurusest, hoonesse jäänud inimestest ja hoones olevatest ohtudedest – gaasiballonid, kütus jm. Päästemeeskonnale tuleb anda informatsiooni tulekolde võimalikult täpsest asukohast ja teedest, kuidas sinna ligi pääseb.

«Väga hea on, kui päästetööde juht saab ühendust inimesega, kes konkreetset hoonet või piirkonda hästi tunneb, sest siis on võimalik kiiremini jõuda õigesse kohta ja võtta vastu õigeid otsuseid,» sõnab Reinsaar.

Vaata videost, kuidas tuleks käituda siis, kui oled jäänud tulekahju korral ruumi kinni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles