Eesti turismifirmad taunivad parlamendis menetluses oleva kindlustustegevuse seaduse nõuet vahendustasude kohustusliku avaldamise osas – selle mõjul võib väheneda reisikindlustuse ostjate hulk ja see võib riigile rohkem maksma minna.
Turismifirmad: kindlustusseadus pärsib reisikindlustust
6. jaanuar 2015, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Prantsusmaal ja Suurbritannias võeti sarnane meede vastu, reisikindlustuse müük tehti komplitseeritumaks, misjärel huvi reisikindlustuse vastu langes ning riigil tuli hakata inimesi välismaal ja sealt koju transportimisel endisest enam aitama hakata,» ütles Eesti Turismifirmade Liidu (ETFL) peasekretär Kristen Lahtein.
ETFLi-i hinnangul võib riigikogus menetluses olev kindlustustegevuse seadus vähendada välismaale reisijate kindlustatuse taset ning kasvatada reisijate ja riigi kulusid. «Eelnõu peamine eesmärk peaks olema reisikindlustuse pakkumise ja soetamise lihtsaks tegemine ja selle tulemusel maailmas ringi reisivate inimeste kindlustuskaitse suurendamine, antud juhul võib juhtuda hoopis vastupidine,» märkis Lahtein.
Ta nentis, et täna põhiteenuse juurde müüdav reisikindlustus on mugavustoode, mille fookus peab olema suunatud üksnes kliendi reisisihtkoha või reisiiseloomuga seotud reisikindlustuse põhitingimustele. «Iga kitsast fookusest väljuv teave, sealhulgas vahendustasude kohustuslik avaldamine, mõjutab reisikindlustuse lepingute vahendamise mahtu negatiivses suunas,» rõhutas Lahtein.
Turismifirmade liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid. Kokku on liidus 71 liiget, neist 50 on põhi- ja 21 kaasliikmed.