Kas tasub osta korterit, kus levib hallitus?

Korteris levib hallitus. Foto ei ole looga seotud.

FOTO: Margus Ansu

Lugeja on kimbatuses, kas on mõtet osta muidu igati ideaalset korterit, kus levib aga hallitus.

«Oleme perega kodu otsingul ning viimaks leidsime ideaalse suuruse ja tubade paigutusega korteri, kuid seal on probleeme hallitusega. Sees ei ole seal elatud juba aasta aega, omanik ise viibib välismaal. Ka kõrvalkorteris ei ole kedagi. Korter asub viimasel korrusel ning hallitus on põhiliselt üleval toanurkades,» kirjeldab lugeja olukorda Kodu Kauniks foorumis.

Teda huvitab, kas sellises olukorras oleks abi näiteks ventilatsiooniseadme paigaldamisest või on asi hoopis katuses ning korteri siseselt ei olegi võimalik seda olukorda parandada. Lisaks mainib ta, et korteris puudub keskküte ning sama maja teistes korterites on õhksoojuspumbad.

«Kortermaja ise vajaks ka muidugi kõpitsemist, katusevahetust, fassaadi soojustamist jne. Kas sellist korterit on üldse mõtet osta?» uurib ta.

«See on tore, et korterit otsiv inimene oskab nii paljudele asjaoludele tähelepanu pöörata,» rõõmustab Tallinna Tehnika ülikooli materjaliteadlane Urve Kallavus, kuid peab juhtumit siiski niivõrd keeruliseks, et pelgalt lugeja kirjelduse põhjal ei pea ta võimalikuks täpset nõu anda.

Korteriotsija peaks tema sõnul sedalaadi küsimustega pöörduma ehituseksperdi poole, kes saab anda konkreetse hinnangu korteri, sh sisekliima, olukorra kohta. Kõik muud probleemid on tema kinnitusel just sellega seotud.

«Nagu kirjast nähtub, on enamik probleeme seotud hoopis hoone, mitte korteri üldise seisukorraga. Sellel teemal tuleks vestelda hoone valdajaga, et teada saada, millised on väljavaated seda parandada,» soovitab Kallavus.

«Kuivas ja hästi hooldatud korteris reeglina hallitust ei esine,» kinnitab ta, et selle tekkimine on märk, mis näitab halba ehitustehnilist seisukorda, ebaõiget kasutust või mõlemat ühekorraga.

Kindlasti ei piisa asjatundja sõnul hallitusest vabanemiseks vaid mõnest meetmest, vaid probleem tuleb lahendada kompleksselt.

Hallituskahjustuste tekkimise põhjuseks on kasvuks soodsate tingimuste üheaegne esinemine – vajalik toit, temperatuur ja vaba vee olemusolu kas materjali niiskuse või õhuniiskuse näol.

Toiduks tarvitavad hallitusseened orgaanilist ainet, mida saadakse kas materjalide seest või on selleks pinnale sadenenud nn õhumustus. Kõige kriitilisemaks tingimuseks on aga materjalide pinna, kus hallitus esineb, temperatuur.

See omakorda sõltub (seinte, lagede, põrandate) materjalide füüsikalistest omadustest ja hoone ehitustehnilisest seisundist - vee läbijooksud, seinte õhutihedus, soojustuse kvaliteet, akende seisukord, kütterežiim jm. Järelikult on ka siinkohal vaja asjatundlikku ehituseksperdi nõuannet.

«Juhul kui peres on väikesed lapsed, mõnel pereliikmel on juba mingi allergia või ülitundlikkus, siis tuleb tõsiselt kaaluda ka võimalike terviseriskide tekkega, kui hallituse kasv hakkab korduma,» toonitab Kallavus.

Hallitusseente eosed ja kuivanud seeneosad võivad sisaldada mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine, mis võivad sissehingamisel esile kutsuda lihtsamal juhul ärritust või ka allergilisi reaktsioone, nagu kurgu ja silmade kipitamine, limaskestade turse jm.

Ka siis, kui seened ei sisalda mükotoksiine, on nende massiline sisaldus õhus koormuseks hingamissüsteemile ja võib tekitada ärritusnähtusi. Osa hallitusi eritavad ebameeldiva lõhnaga aineid, mis on samuti ärritava toimega.

«Kõige parem meetod probleemidest vabanemiseks on hallitusest hoidumine, mida on lihtne teha korralikult ehitatud ja hooldatud majas,» lisab Kallavus.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles