Alates 1. veebruarist suureneb kõikide pandiga joogipakendite tagatisraha 10 eurosendini, sõltumata pakendi liigist või suurusest.
Tark taarat tagastama ei torma
14. jaanuar 2015, 12:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pakend – olgu pandiga või mitte – on väärtuslik toormaterjal, mida uuteks asjadeks ümbertöödeldes saab säästa palju energiat, vett ja muid ressursse. Seetõttu ongi väga oluline, et kõik väärtuslik materjal suudetaks ka efektiivselt kokku koguda. Pandisüsteem on tõestanud end ühe efektiivse meetodina, kuidas pakendeid metsa alla sattumisest päästa,» ütles keskkonnaminister Mati Raidma.
Eesti Pandipakendi juhi Rauno Raali sõnul on tagatisraha tõstmise peamiseks põhjuseks viimastel aastatel samm-haaval langustrendi näidanud pakendite tagastused.
«Meie hinnangul hakkasid inimesed vähem taarat tagasi tooma pärast eurole üleminekut. Kõige rohkem tekitab muret väikese plastpudeli madal tagastusprotsent. Kui 2013. aastal oli suure plastpudeli tagastus 91 protsenti, siis väikestest plastpudelitest tagastati kõigest 79 protsenti. See tähendab, et väiksel plastpudelil on kõige suurem risk jääda meie elu- või looduskeskkonda reostama,» selgitas Raal.
Kui praegu on pakendi tagatisraha suurus sõltuvalt pakendi liigist ja suurusest 4 või 8 senti, siis veebruarist on kõikide pakendite tagatisraha suuruseks 10 senti pakendi kohta sõltumata selle liigist ja suurusest. Pandimärgid (A, B, C, D, D korduskasutatav ja K korduskasutatav) ei ole visuaalselt seotud tagatisraha määraga, mis tähendab, et ka pakendite etiketid ei muutu ja pakendiettevõtjad ei pea neid ümber tegema.
«Lisaks keskkonnahoiule on muudatus kasulik ka tarbijate jaoks, sest alates uue tagatisraha jõustumise kuupäevast saab kõikide tagastatavate pakendite eest suurema määraga tagatisraha. Tagatisraha väljamaksmisel ei eristata pakendeid, mis on ostetud enne 1. veebruari. Tagatisraha suurusest tuleneva vahe kannavad Eesti Pandipakend ja tootjad,» ütles Raal.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate ja maaletoojate ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite (vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendite) kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liitunud 239 tootjat ja maaletoojat ning pandipakendeid saab tagastada 850s kauplustele kuuluvas tagastuspunktis.