«EMT-l, Elisal ja Tele2-l on internetipulgad ainult Windowsile, mitte Linuxile. Kui netipulk töötaks ka Linuxil, siis kasutaksin Linuxit. Miks sunnivad internetipakkujad mind olema Widowsi kasutaja,» küsib lugeja.
Lugeja küsib: miks ei saa netipulkasid Linuxil kasutada?
14. jaanuar 2015, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab on Eesti Telekomi kaubamüügi osakonna tehnilise teeninduse juht Tanel Peep.
Netipulga töötamine Linuxil pole seotud netipulga puudusega, vaid pigem Linuxi operatsioonisüsteemi olemusliku eripäraga.
Ajalooliselt põhineb Linux operatsioonisüsteemil, mis oli kunagi ette nähtud kasutamiseks serverite, mitte personaalarvutite juures. Kui Linux’ist hakkasid ühel hetkel tänu kõikidele kättesaadavale algkoodile siiski välja arenema tänapäeval kasutusel olevatele tarkvaraversioonidele analoogsed versioonid, siis oligi üheks põhimõtteks, et tegemist on programmiga, mida kõik kasutajad saavad ise edasi arendada. See põhimõte kehtib Linuxil suures osas tänaseni.
Ühtpidi on see kasutajatele plussiks, kuna igaüks saab endale ehitada peaaegu sellise tarkvara, nagu ta soovib. Teistpidi on selline olukord erinevate seadme- ja tarkvaratootjate jaoks miinuseks, kuna aja jooksul on välja arenenud sadu erinevaid versioone Linux operatsioonisüsteemist (http://lwn.net/Distributions/).
Siin kerkibki üles küsimus, et millisele Linux'ile peaksid tootjad oma tarkvara arendama? Ning isegi kui keegi peaks hakkama paarile Linux'i versioonile tarkvara või draivereid arendama, siis puudub garantii, et keegi selles operatsioonisüsteemis mõne nädala pärast mõnda sellist muutust ei tee, mille peale vastav tarkvara või draiverid enam ei toimi.
Kui rääkida konkreetselt modemitest, siis eelnevast tulenevalt on tekkinud olukord, kus nii mõnigi modem praktikas toimib osade Linux'i versioonidega (näiteks Ubuntu uuemad versioonid) ning sageli seetõttu, et keegi on vastavad draiverid Linux'ile valmis kirjutanud. Samas ei suuda nende seadmete toimimist ükski tootja alatiseks garanteerida ning seetõttu ei ole vastavaid lubadusi ka seadmete pakenditel.
Kui on kindel soov võimalikult soodsa hinnaga tarbida suvalise operatsioonisüsteemiga arvutil (kas Linux'i erinevad versioonid, Chrome OS vms) mobiilset internetti, siis kõige lihtsam versioon selleks on kasutada mobiilset taskuruuterit, mis tekitab enda ümber Wi-Fi leviala ning Wi-Fi signaali püüdmisega saab valdav enamus rohkem või vähem eksootilisemaid operatsioonisüsteeme edukalt hakkama.