Klient kahtlustab Elioni teemapakettide pealesurumises

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elioni digiboks.
Elioni digiboks. Foto: Elion.

Avinurme alevis elav Gennadi Dalke kahtlustab Elioni pahatahtlikus teenusepakettide lisamises tema digitelevisioonile, samas kui firma arvab, et tellimuse on teinud mõni kliendi pereliige.

«Ma ei ole nii naiivne, et uskuda juttu, et mina või minu pereliikmed aeg-ajalt aktiveerivad teenusepakette ehk lisavad vaatamiseks juurde telekanaleid kas meelelahus- või spordipaketist,» ütles Dalke.

Nimelt kasutab ta Elioni kolmikpaketti, kuhu kuulub internet, digiTV ja telefoniühendus ning lisaks ka viirusetõrjeprogrammi. «Olen enda jaoks fikseerinud piirsumma, mis iga kuu on 520 krooni ja nendest piiridest püüan mitte väljuda,» lisas Dalke.

Maikuus aprilli eest laekunud arvele oli aga tema sõnul lisandunud meelelahutuspakett ning augustis juuli eest laekunud arvele spordipakett - mõlemal juhul sai mees teenuse lõpetada alles siis, kui saabus arve ning summad on ulatunud 20-40 kroonini.

«Mina väidan, et Elion vaikselt surub klientidele kaela väikeseid summasid arvetele, nagu nad oleks kasutanud mingeid teemapakette,» ütles Dalke. Sama olevat tema sõnul juhtunud ka umbes aasta varem.

Ta lisas, et probleem pole mitte summades, mis pole kuigi suured, vaid usaldusväärsuses firma suhtes. Peres olevat teema mehe sõnul arutlusel olnud ning ei abikaasal ega ka 16-aastasel pojal poleks raske tunnistada, et nad on lisapaketi tellinud, kui nad oleks seda teinud.

Elioni kommunikatsioonijuhi Karin Kahre sõnul on aga kõnealuste teemapakettide tellimise kohta säilinud logi tehniliste andmetega, mis saavad tekkida ainult teleripuldiga ekraanilt tellimisel. «Muud võimalust selleks pole,» märkis ta.

Tehnilise veaga ei ole Kahre sõnul antud juhul kindlasti tegemist. «Tehnilise vea korral oleks see üldisem probleem, mis tähendab, et sama küsimusega pöörduks meie poole massiliselt kliente. Seda aga pole olnud,» lisas ta.

Küll on firma kommunikatsioonijuhi sõnul üksikuid sarnaseid küsimusi varemgi ette tulnud. «Meie praktika näitab siiski, et teemapakettide tellijaks on kas pereliikmed - tavaliselt lapsed - või ka külalised, kes hiljem ei soovi seda tunnistada,» selgitas ta.

Teemapaketi tellimiseks on kolm võimalust: puldiga teleri ekraanilt, Elioni e-teeninduses või siis võttes ühendust klienditeenindusega.

Kuigi puldi abil teenuse tellimiseks on vaja sisestada PIN-koodi, mis võib näiteks naabritel sama olla, kui esialgset koodi ei ole muudetud, ei ole Kahre sõnul võimalik ka see, et naaber saaks oma puldiga teenuse tellida.

«Läbi seina sedasorti signaal kindlasti ei levi. Teoreetiliselt on muidugi võimalik, et paketi on akna tagant tellinud pahatahtlik naaber, kuid see eeldab pikka rida kokkusattumusi: klient peab elama madalate akendega elumaja esimesel korrusel, tema digiboksi signaali vastuvõtja peab olema akna suunas, tema naaber kasutab sama teenust ehk omab sama pulti, naaber teab kliendi PIN-koodi või on see algne neli nulli, naaber tahab halba nalja teha. Siiski ei hinda me sellise situatsiooni tõenäosust kuigi kõrgeks,» märkis ta.

Siiski soovitab Elion klientidel alati PIN-koodi muuta ning leppida peres kokku, et täiendavaid teenuseid tellib ainult üks inimene, kes ka PIN-koodi teab.

Gennadi Dalkele tuli Elion nii palju vastu, et juulikuus aktiveeritud ning alles 5. augustil lõpetatud paketi tellimus septembrikuus saabuval arvel ei kajastu. Ehk siis augustis tuli mehel spordipaketi juulikuus kasutamise eest maksta, kuid augusti viie esimese päeva eest ta maksma ei pea.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles