Soomlaste mure oma laste internetikasutuse pärast järjest kasvab

Laste kasvav internetikasutus teeb vanemad murelikuks.

FOTO: SCANPIX

Soome lapsevanemad ja õpetajad tunnevad järjest süvenevat muret laste ning teismeliste internetis veedetud aja pärast, otsides muuhulgas abi ka kohalikelt lastekaitseliitudelt.

Mannerheimi lastekaitseliidu sõnul kasvab pidevalt nende infopäringute hulk, kus lapsevanemad ja õpetajad otsivad lahendusi, mismoodi vähendada oma laste veebikasutuse aega, vahendab Yle Uutiset.

Nad on ennekõike mures ohtra internetikasutuse võimalike tagajärgede pärast. «Vanemad on segaduses, kuna nad ei tea, mida täpselt nende laps internetis teeb,» märgib Mannerheimi lastekaitseliidu noorsootöö koordinaator Anitta Pykäläinen.

Ka koolid otsivad lahendusi

Muuhulgas on näiteks Kuopio maakonnas asuva Pirtti kooli õpetajad märganud, et õpilased on tundides järjest väsinumad, sest nad on õhtuti kaua üleval ja veedavad aega sotsiaalmeedias.

«Kuigi vanemad ütlevad, et nad ei tea, kui kaua nende lapsed õhtuti internetis istuvad ja WhatsApp rakenduses omavahel suhtlevad, siis koolis me kahtlemata paneme tähele, kui lapsed on väsinud,» räägib Pirtti kooli kuuenda klassi õpetaja Pia Helkiö.

Tema sõnul on õpetajad rääkinud ka lapsevanematega, et kodudes peaksid olema rangemad reeglid selles osas, mis ajani lapsed tohivad õhtuti telefonis suhelda ning nõue, et pärast seda aega tuleks anda nutiseade lapsevanema kätte hoiule.

Kool on samuti astunud vahele veebikiusamise juhtumites, kus lapsed sageli jätavad sel eesmärgil oma kaaslasi WhatsApp suhtlusgruppidest välja.

«Õnneks oleme sellistele juhtudele kiiresti jälile saanud ning rääkinud ka koolis, et kui keegi näeb võib kogeb veebikiusamist, siis tuleb ka sellest kohe teada anda,» märgib Helkiö. Lisaks on selles Soome koolis räägitud õpilastega ka netietikettist ning millise sisuga sõnumid võivad olla teistele solvavad.

Ask.fm'is on veebikiusamine kõige sagedasem

Pirtti kooli kuuenda klassi õpilased Sofia Ruija ja Joona Forsell kasutavad oma nutitelefoni rakendustest igapäevaselt WhatsApp'i ja Instagrami. Lapsed ei ole märganud, et kedagi nendes keskkondades kiusataks. Oma sõnul veedavad nad neis vähem kui tund aega päevas.

«Ma kasutan WhatsApp'i vähem kui 15 minutit päevas,» räägib Joona, kelle isa lausa kontrollib kõiki tema kirjutatud sõnumeid. Küll veedab poiss päevas rohkem aega Clash of Clans mängu mängides ja selle osas pidi isa teda aeg-ajalt korrale kutsuma.

Samas tunnistavad lapsed, et nendeealised tõepoolest veedavad väga palju aega internetis ja veebikiusamist esineb üpris sagedasti. Sofia ütles, et tema näiteks loobus Ask.fm'i kasutamisest, sest seal hakati väga sageli üksteist kiusama.

«See ei ole väga mõistlik rakendus, sest sa näed väga sagedasti teiste inimeste lehekülgedel, kuidas nad saavad halbu küsimusi, sest seal saab nii anonüümselt kui oma nime alt esitada küsimusi ja halva küsimuse korral hakatakse sageli küsijat kiusama,» sõnab tüdruk.

Kuigi Ask.fm'i, Instagrami ja Facebooki loojad on seadnud kasutajate vanusepiiriks 13 aastat ning WhatsApp 16 aastat, kasutavad neid keskkondi väga paljud lubatud vanusest nooremad Soome lapsed.

Kool plaanib lapsevanemaid tõsisemalt harida

Kooli lastevanemate ühendus plaanib märtsikuus suuremat koolitust lapsevanematele, kus keskendutaksegi laste ja noorukite interneti-, mobiilimängude ja sotsiaalmeedia kasutusele ning veebikiusamisele.

«Me oleme selle peale mõelnud viimased paar aastat, kuid praegu tundub, et olukord on tõesti käest ära minemas,» räägib Virpi Hakkarainen kooli lastevanemate ühendusest. Ta kardab, et kui kohe midagi ette ei võeta, siis peagi ei pruugi nad enam olla võimelised oma laste internetikasutust kontrollima.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles