Suurim nõue liikluskindlustuse lepitustes oli 12 500 eurot

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19-st liikluskindlustuse lepitusest lõppes suurem osa kokkuleppega.
19-st liikluskindlustuse lepitusest lõppes suurem osa kokkuleppega. Foto: Ants Liigus

Liikluskindlustuse lepitusorganile esitati eelmise aasta kolme viimase kuuga liikluskindlustuse vaidluse lahendamiseks 33 avaldust. Suurim nõue, mille üle vaieldi, oli 12 500 eurot.

Arvestades, et kvartalis toimub umbes 7500 liikluskindlustuse juhtumit, on vaidlusi kindlustusandjatega väga vähe. LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul arvestati, et aastas esitatakse 200 avaldust.

«Prognoosimisel arvestasime LKF-i juures varem tegutsenud kindlustuse vaidluskomisjoni ja kindlustusseltside liidu (EKsL) juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani kogemust. aga ka seda, et jõustunud uus seadus võib tekitada täiendavaid vaidlusi. Hea meel on tõdeda, et vaidlusi on prognoositust vähem,» lausus Potsepp.

19-st eelmise aasta liikluskindlustuse lepitusest lõppes kokkuleppega 15. «Siin tuleb siiraimad tänusõnad öelda liikluskindlustuse lepitajatele, kelle töö on olnud edukas. Samuti tuleb tunnustada klientide ja kindlustusandjate tahet kokkuleppele jõuda,» lisas Potsepp.

Peaaegu pooled lepitustest on seotud vaidlusega hüvitise suuruse üle. Ülejäänud juhtudel on vaidluse sisuks hüvitise saamine ehk milline sõidukijuht vastutab liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju eest. Keskmine vaidlusalune summa on liikluskindlustuse lepitustes 2800 eurot, suurim nõue, mille üle vaieldi, oli 12 500 eurot.

Liikluskindlustuse lepitusorgani eeskujuks olev kindlustuse lepitusorgan jätkas 2014. aastal oma tavalist tööd. Registreeriti 113 avaldust kindlustusvaidluse lahendamiseks, 2013. aastal registreeriti 109 avaldust. Ka kokkuleppega lõppenud lepituste osakaal püsib jätkuvalt 60 protsendi ligidal.

Kindlustuslepitaja või liikluskindlustuse lepitaja lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenenud vaidlusi. Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata leida vaidlusküsimusele lahendus.

Eduka lepituse korral leiavad osapooled vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtusse. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest on teada erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimusele. Selle alusel on kliendil võimalik kaaluda, kas on otstarbekas pöörduda kohtuorganite poole.

Lepitusasja lahendamine lepitaja vahendusel on tasuta. Lepituse kulud kannab kindlustusandja.

Möödunud aasta 1. oktoobrist, mil jõustus liikluskindlustuse uus seadus, lahendavad liikluskindlustuse vaidlusi liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu tegutsevad lepitajad. Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb LKF-i juures.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles