Viljandimaal tulekahjus kodu kaotanud pere sai kindlustusseltsilt üle 10 000 euro suuruse kahjunõude, kuna tulekahjus hävisid lisaks pere kodule ka ruumid, kus tegutses vallavalitsus ning seal olnud vara hävinemise eest kahjutasu nõutigi.
Jurist: mida teha, kui kindlustusselts saadab ootamatult suure arve?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine näide elust: torude leke ujutas üle nii enda kui naabri korteri. Mõni aeg hiljem saabus naabri kindlustusseltsilt nõue – hüvitada kogu naabri vannitoa ja köögi remont. Sarnaseid lugusid kuulen pidevalt.
Kindlustusseltsid maksavad oma klientidele õnnetuses tekkinud kahju küll välja, kuid nõuavad seejärel selle sisse kahju põhjustajalt. Kui oled saanud peale õnnetusjuhtumit teise poole kindlustusseltsilt ootamatult suure arve, siis tasub rahulikult sisse ja välja hingata ning mõelda rahulikult läbi kaks küsimust.
1. Kas mina/minu pere on ikka kahju tekitamises süüdi?
Sageli on õnnetuse tekkepõhjused keerulised ning neid ei ole võimalik ise välja selgitada. Vahel on aga loogiliselt mõeldes kohe näha, et kahju põhjustas hoopis keegi teine. Näiteks juhul, kui torude lekke põhjustas vigane tihend ja viga ei olnud võimalik paigaldamisel palja silmaga näha, tuleks kahjunõudega pöörduda hoopis vigase toru müünud kaupluse või torude tootja poole.
2. Kas summa, mida kindlustusselts nõuab, on üldse õigustatud?
Kindlustus saab nõuda ainult seda summat, mille ta ise reaalselt välja on maksnud. Lisaks peab kindlustus esitama kõik dokumendid, pangaülekannete tõestused jne, mis tõestavad, et kogu makstud summa läks õnnetuses hävinud vara taastamiseks. Vara tuleb taastada sellisena, nagu ta enne õnnetust oli. Kui keegi on olukorda ära kasutades oma köögi tunduvalt kenamaks teinud, kui enne õnnetust, siis seda õnnetuse põhjustaja kinni maksma ei pea.
Viljandimaa tulekahjujuhtumis loobus kindlustusselts asja edasi ajamisest peale seda, kui appi võeti jurist. Tõenäoliselt oli selge, et tegu oli õnnetusega, milles ei olnud pere süüdi.
Siit järeldus – kindlasti ei tasu esimese hooga kohe kahju omaks võtta ja maksegraafikuid koostama hakata. Enne tasuks välja selgitada, kui palju ja kas üldse oled kohustatud kindlustusele maksma.