Nutiseadmete turvalisuse viis kuldreeglit

Noormees nutitelefoniga.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Sihtasutuse Vaata Maailma juhi Kristi Kivilo sõnul näitas hiljutine Emori poolt läbiviidud uuring, et kuigi inimesed on teadlikud nutiseadmete turvalisuse olulisusest, ei kajastu see nende igapäevases käitumises.

«Nutiseadmeid kasutades tuleks turvalisust jälgida, nagu näiteks liikluses olles. Kui autoga sõites paneme turvavöö peale, siis nutiseadmele kasutamisel tuleks kindlasti ekraanilukk peale panna,» ütles Kivilo. Uuringu järgi ei kasuta vähemalt kolmandik nutitelefoni omanikest ekraanilukku.

Selle kasutamine võib Kivilo sõnul olla küll ebamugav, kuid äärmiselt vajalik, et võõrad isiklikele andmetele ligi ei pääseks. «Kui näiteks telefon ära varastatakse ja sel pole ekraanilukku peal, siis on võimalik kõikidele andmetele ligi pääseda,» märkis ta.

Uuringust selgus, et nutiseadmeid kasutatakse pea igas teises Eesti peres. Kuue kuni kaheksa aastastest lastest on 38 protsendil oma nutitelefon, igal viiendal lapsel on oma isiklik tahvelarvuti ning 12-14-aastaste seas on nutitelefonide osakaal tõusnud juba 76%-ni.

Nutiturvalisuse teemal kõige vähemteadlikumad on kuue kuni kaheksa aastased, kes teavad, et nutiseadmed rikuvad silmi, kuid sisulisi ohte välja tuua ei oska. «Lapsevanemad peaksid jälgima, mida nende lapsed internetis teevad,» toonitas Kivilo, kelle sõnul on lastel väga suur huvi nutiseadmete kasutamise vastu ja nad oskavad seda ka väga hästi teha, kuid nad ei taju ohte.

Uuring näitab, et lastele on jäetud üsna vabad käed, mida nad oma nutiseadmetega teevad. «Vanemate kontroll enamasti kas puudub üldse või on väga harv – tõenäoliselt ei teagi vanemad, mida täpsemalt ja kuidas nad jälgima ja kontrollima peaksid. Nooremad nutikasutajad vajaksid enam infot selle kohta, milline käitumine on õige ja mis võib juhtuda, kui neid käitumismustreid ei järgita,» lisas Kivilo.

Rakendused ametlikest poodidest

Samuti rõhutas ta, et rakendusi alla laadides peab alati kontrollima, millisele infole need ligipääsu küsivad. Kõigele ei peaks seda lubama. Ta tõi näite, et spordirakendused nõuavad sageli ligipääsu näiteks sõprade kontaktidele, ent siinkohal tasuks mõelda, kas see on ikka vajalik. Või kas on vajalik, kui rakendus saab ligipääsu mikrofonile või kaamerale.

«Igaks juhuks tasuks rakendused alla laadida ametlikest poodidest,» möönis Kivilo ning lisas, et alati võiks ka teiste kasutajate poolt lisatud arvustusi lugeda. Tasuliste rakenduste puhul tuleks aga tähele panna, et laps kogemata sellele tasulisi lisasid ei ostaks.

Lisaks soovitab Kivilo ka nutiseadmetes kasutada Mobiil-ID võimalusi. «Mobiil-ID on riiklikult tunnustatud digitaalne isikutunnistus, mida kasutatakse arvutis väga aktiivselt, kuid nutiseadmeski on selle kasutamine väga oluline,» ütles ta.

Naise sõnul on täiskasvanutel olemas teadmised selle kohta, et telefonil peaks kasutama ekraanilukku ja uuendama ka tarkvara, kuid nad peavad seda ebamugavaks ja seetõttu ei tee seda. «Arvutite puhul on inimesed väga altid viirusetõrjet kasutama, kuid ka nutiseadmete puhul peavad sellised tegevused normiks saama,» lisas ta.

Üldistades võib öelda, et keskmiselt kasutavad erinevaid tegevusi oma nutiseadmete kaitsmiseks umbes pooled (50-60%) ja iga toimingu juures on 35-45% nutikasutajat, kes turvalisust oluliseks ei pea.

Täna toimus Solarise keskuses Nutipäev, millega tähistati rahvusvahelist turvalise interneti päeva. Selle eesmärk oli juhtida tähelepanu nutiseadmete turvalisele kasutamisele ja anda lihtsaid juhiseid. Nutipäeva korraldasid SA Vaata Maailma koos NutiKaitse 2017 partneritega ja MTÜ Lastekaitse Liit.

Nutiturvalisuse viis kuldreeglit:

  • Panen seadmetele luku peale
  • Mõtlen, enne kui enda infot või paroole jagan
  • Soetan äpid ametlikust poest ja kontrollin äppide tausta
  • Uuendan tarkvara
  • Kasutan sisselogimiseks ja digiallkirja andmiseks Mobiil-ID võimalusi
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles