Töötajast ja tervisest hoolimine ei nõua alati suuri summasid
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
6. september 2010, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötajast ja nende tervisest hoolivaid organisatsioone jagub Eestis ka majanduslikult kitsamal ajal – masu on küll rahalisi võimalusi kärpinud, kuid töötaja tervise eest on siiski võimalik hoolitseda, rääkis Tervise Arengu Instituudi tervist edendavate töökohtade peaspetsialist Külli Luuk.
«Asju on võimalik teha odavamalt, korraldada näiteks ühiseid jalutuskäike värskes õhus,» tõi Luuk välja võimaluse, kuidas asendada kallid spordiklubide külastused.
Teisalt ei tähenda töötaja tervise eest hoolitsemine vaid sportimisvõimaluste pakkumist. Sinna alla kuulub muu hulgas ka stressitaseme vähendamine tööl. Stressiga võitlemine ei nõua iseenesest raha kulutamist. Töötaja ärevust ja ebakindlust, mis on stressi ühed põhjused, saab Luugi sõnul vähendada läbimõeldud sisekorraeeskirjade ja –reeglitega ning heal tasemel tööjuhendamisega.
Veel aitab töökeskkonda parandada tööandja ja töötaja vahelise koostöö edendamine - osapooltel tuleb läbi rääkida oma vajadused, tegutseda kogu organisatsiooni tuleviku nimel ja ühiselt konkreetselt midagi ära teha.
Töötajast ja nende tervisest hoolivaid ettevõtteid on Luugi sõnul Eestis täitsa omajagu ja seda nii Tallinnast kui ka mujalt Eestist ning mitmesugustest valdkondadest. Juba tervist edendavate töökohtade võrgustikku kuulub praegu 130 ettevõtet. Heade eeskujudena märkis Luuk ära Tallinna Vee ja Selveri – mõlemad ettevõtted on töötajate tervist fookuses hoidnud juba aastaid.
Tublimate esiletoomiseks korraldatakse tänavu ka tööandjatele mõeldud konkurss «Tervisesõbralik töökoht 2010», mille organiseerimises löövad lisaks Tervise Arengu Instituudile kaasa ka Tööinspektsioon, advokaadibüroo Sorainen ning ajakiri Tervis Pluss.
Tervis Plussi peatoimetaja Evelin Samuel oli Luugiga ühte meelt ja ütles, et investeering tervisesse ei pruugi ilmtingimata tähendada tööandjale rahalist kulu.
Samas märkis Samuel eri riikide kogemustele toetudes, et investeering töötaja tervisesse tuleb tööandjale kuni kaheksakordselt tagasi. Seda küll mitte kohe täna-homme, kuid pikemas perspektiivis – ca viie aasta jooksul.
Luuk tõi selle väite toetuseks välja ka konkreetse statistika: «Halb tervis vähendab töötundide arvu nädalas meestel enam kui 12 tunni võrra ja naistel enam kui kaheksa tunni võrra ning suurendab pensionile mineku tõenäosust kuue protsendi võrra võrreldes hea tervisega inimestega.»
Ta lisas veel, et uuringute järgi puudus tervislikel põhjustel 2008. aasta jooksul töölt 51 protsenti töötajatest, neist 27 protsenti kuni kümme päeva ning kümnendik kuni 20 päeva.