Tasuta joogivee kultuur on Eesti restoranides visa paranema

Mõndades söögikohtades pannakse hea küsimuse korral tasuta antavasse vette ka sidruni- või laimiviil.

FOTO: SCANPIX

Toidukohtade tasuta vee võimaldamise kultuur üle Eesti on visa paranema – jätkuvalt leidub terve hulk söögikohti, kus tuleb selle eest lisa maksta või hoopis pudelivett osta.

«Tartu Lõunakeskuse kohvikus Melu soovisin lapsele klaasikest kraanivett, aga vastuseks öeldi, et neil on keelatud anda kraanivett,» räägib üks lugeja. Tema jaoks on arusaamatu, kuidas liha ja salat on ühe hinnaga, kuid vett peab ikkagi ostma.

Tasuta kraanivett ei ole lugejad saanud veel ka Solarise keskuses asuvas Lidos. «Küsivad 32 senti – ka siis, kui olime kolme väikese lapsega, kõik korralikud praed tellinud ja kõige noorem mahla ära oli joonud ning soovis vett,» märgib teine lugeja.

«Mõnikord me läheme tuttavatega peale või enne kino klaasikest veini jooma ja suupistet sööma,» räägib kolmas lugeja, kes tahaks veiniklaasi kõrvale ka vett saada. «Enamasti imestatakse ja see tuleb ikkagi pudeliga juurde osta,» nendib ta.

Lisaks ei ole vett saanud lugejad Tallinnas Patricku pubis, Vana Villemi pubis ja Pärnu maantee Reval Cafes, Tartus pubis Pahad Poisid ja restoranis Basiilik ning Tallinki laevadel.

Üks pahane lugeja tõi välja, et talle ei antud isegi haiglas käies vett. «Käisin vereproovi andmas ja ei võtnud hommikul rohtu, läksin Maarjamõisa polikliiniku sööklasse ja palusin rohu võtmiseks kraanivett – ei antud, pakuti vaid pudelivett, mida ma ei ostnud!» jutustab ta.

Ja teine väljendas pahameelt kinode osas. «Ma olen juba tavapoes pudelivee hinnale pahane – kuid siiski mõistan kogu seda logistika jama mida klientidelt sisse kasseeritakse –, kuid kino keskmine on umbes 3,6 eurot liitri kohta,» märkis ta.

Samas toovad lugejad täna rohkem välja neid olukordi, kus neil ei ole joogivee saamisega üldse probleemi olnud. «Täna käisime Miiamilla muuseumis ja seal kohvikus pakuti lastele kraanivett niipalju kui kulus,» jagab üks lugeja.

«Tartu kesklinna söögikohtades on üldiselt olukord hea – vähemalt päevapraadide kõrvale pakutakse igal pool tasuta kraanivett,» räägib teine. Samas toob ta tõrvatilgana meepotis välja Chez Andre, kus keskmisest kallima hinnaklassiga roogade kõrvale kraanivett tasuta ei saa, selle eest tuleb maksta.

«Olen ise saanud ja ka teistele jaganud, on tulnud ette, et vett on olnud vaja hoopis autole,» muigab üks lugeja. Teine lisab, et on isegi sidrunivett küsimise peale tasuta saanud ja kolmas toob välja, et Victuses saab alati sidruni või laimiga vett.

Söögi kõrvale tasuta vee toomist kiidavad ka need külastajad, kes on käinud Tallinnas Kullo keskuse kohvikus, Texases, Rucola restoranis, baaris Veska-Grill, Vapiano restoranides, Sahver ja Mac Bar-B-Ques ja Põlvas klubis Kino.

Üks lugeja tõi välja ka üllatusliku kogemuse Helsinkist, kuigi küll mitte söögikohast, vaid hoopis apteegist. «Lapsel hakkas halb, mistõttu jalutasin esimesse apteeki, kus noormees otsis vajaliku rohu, andis topsiga vett ja kui poiss esimese hooga rohtu võtta ei tahtnud, siis otsis sahtlist kingituse,» kirjeldab üllatunud lugeja.

Samas ühel teisel lugejal Soomest nii hea mälestus ei ole. «Küsisin tableti jaoks vett. Alguses keelduti, siis sain klaasi põhja natuke, mille eest küsiti 10 senti,» räägib lugeja, kes ütles, et sellest polnud ka midagi imestada, kui pudelivesi maksis seal kaks eurot.

On ka lugejaid, kelle jaoks ei ole see, et vee eest maksma peab, üldse probleemiks. «Üldiselt, kui ma lähen välja sööma, siis ma olen ka arvestanud, et ma maksan nii söögi kui joogi eest ja ma ei hakka mingit skandaali korraldama, kui tasuta kraanivett ei pakuta,» toob üks restoranikülastaja välja.

Samas vajaks tema meelest hoopis muutmist muude jookide hinnapoliitika. «Mulle ei meeldi, kui klaasitäis mahla maksab 2,5 eurot ja see kallatakse mulle välja mahlapakist, mis poes maksab näiteks 70 senti. Palun peitke see hind siis toidu hinna sisse ära,» sõnab ta.

Toidu- ja veterinaarameti seisukoht selles osas on muidu, et kuniks joogivesi vastab nõuetele, on see toitlustusasutuste endi otsustada, kas nad serveerivad seda klientidele või otsustavad mõne muu lahenduse kasuks.

«Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi ja  seadusest ei tulene piiranguid joogivee pakkumisele toitlustusettevõttes,» sõnab ameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo juhataja Piret Rajasalu.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles