Uuring: 8 protsenti Eesti elanikest on alatasa rahahädas

Rahakott.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Suurem osa Eesti elanikest saab oma rahaasjadega hakkama rahuldavalt või hästi, alatasa on rahalistes raskustes iga 12. inimene, selgus Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringust.

Foto on illustreeriv

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

2014. aasta novembris läbi viidud uuringu andmeil on viimase 12 kuu jooksul 92 protsenti Eesti elanikest oma rahaasjadega hakkama saanud rahuldavalt või hästi. Iga teine (49 protsenti) tuleb enda hinnangul rahaasjadega rahuldavalt toime, kuigi aeg-ajalt tuleb ette rahalisi raskusi. 43 protsenti elanikkonnast hindab oma toimetulekut heaks ja suudab rahaga ümber käia nii, et kuu lõpus jääb seda üle. Ülejäänud 8 protsenti elanikest on aga alatasa rahalistes raskustes, tulles vaevaliselt ots-otsaga kokku.

«Inimeste hinnang oma rahaga toimetulekule ei sõltu üheselt sissetuleku suurusest, kuid mida suurem on sissetulek, seda paremini saadakse üldjuhul hakkama. Pealinnas, kus keskmine sissetulek on ülejäänud piirkondadega võrreldes kõrgem, on ka rahaga hästi majandavaid inimesi märgavatavalt enam kui Eestis üldiselt,» ütles teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Leibkonnad, kelle kuu netosissetulek ületas 1100 eurot, said rahaasjadega enamasti hästi hakkama (56 protsenti) ning nende seas oli kõige vähem (2 protsenti) alatasa rahalistes raskustes olevaid peresid. Kui pere kuu netosissetulek jäi alla 1100 euro, oli inimeste rahaline seis enamasti rahuldav, kuigi aeg-ajalt esines ka raskusi.

Kõige madalamas sissetulekurühmas, kus pere kuu netosissetulek kokku ulatus 400 euroni, said rahaga hästi hakkama 30 protsenti, rahuldavalt 51 protsenti ja suurte raskustega 19 protsenti.

«Igapäevaselt proovivad inimesed oma kulutustele katte leida, kuid säästude kogumine ei ole kahjuks igale perele jõukohane. Kõige sagedamini on rahalistes raskustes töötud inimesed, kuid esineb ka palgavaesust ehk olukorda, kus töötava inimese sissetulekud ei kata igapäevaseid kulutusi,» selgitas Maripuu.

Käesoleva uuringu järgi oli 42 protsenti elanikest viimase aasta jooksul sattunud hätta rahaliste kohustuste täitmisel. Enim toodi rahalistesse raskustesse sattumise põhjustena esile ootamatuid suuri väljaminekud (17 protsenti), vältimatute toidu- või eluasemekulutuste suurenemist (7 protsenti) ning sissetulekute vähenemist kas enda või pereliikme töö kaotuse (7 protsenti) või haiguse tõttu (6 protsenti).

«Enamasti tekivad probleemid siis, kui peret tabab ootamatu suurem väljaminek või sissetuleku kahanemine. Puhvri puudumise tõttu tekib pere-eelarvesse auk, mille katmiseks tuleb raha leida ja see paneb pere valiku ette, milline arve tasuda kohe ja mida annab edasi lükata. Ebapiisava rahalise tagavara tõttu kõnnivad paljud pered väga õhukesel jääl,» ütles Maripuu.

Kelle viga?

Elanike kehva majandusliku toimetuleku põhjuseid omistatakse pigem inimeste endi kui riigi tegevusele. 55  protsenti elanikest nõustus kas täiesti või osaliselt väitega, et inimeste kehv majanduslik toimetulek on tingitud halvast planeerimisoskusest, vähesest ettevõtlikkusest ja ebamõistlikust kulutamisest. Veidi enam kui kolmandik (34  protsenti) elanikest oli nõus väitega, et inimeste kehv majanduslik toimetulek on peamiselt tingitud riigi puudulikust poliitikast.

«Hinnanguid rahaasjadega toimetulekule ja riigi poliitika osale selles mõjutas oluliselt vastaja sotsiaalne taust - vanus, haridus, elukoht, sissetulekute suurus. Kui alatasa rahalistes raskustes olevad elanikud pidasid sagedamini elanike kehvas majanduslikus toimetulekus süüdlaseks riigi puudulikku poliitikat, siis jõukamate, kõrgharidusega, 16-29-aastaste noorte ja Tallinna elanike seas oli selle seisukoha toetajaid tunduvalt vähem,» tõi Maripuu välja.

Parimaks abinõuks rahalistesse raskustesse sattumise vältimiseks pidasid  eestimaalased uuringu andmeil pidevat kulude ja tulude jälgimist ning säästude kogumist, samuti ettevõtlikkuse suurendamist ja üldhariduse raames finantsteadmiste jagamist kooliõpilastele.

Uuringu «Elanike toimetulek rahaasjadega» viis läbi Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituut 2014. aasta novembris, selles osales 800 Eesti elanikku vanuses 16 aastat või vanemad.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles