Libedal teel libedusetõrjet tehes peab teadma, kas alusmaterjal talub kangemaid aineid ning seda, milline vahend on parim jääga, milline lumega ning mis hoiab jalakäija kindlalt teel ka vesise ilmaga.
Libeduse vastu saab vaid asjakohaste vahenditega
19. veebruar 2015, 21:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Espaki ehituspoe aiaosakonna juhataja Tanel Uibomäe sõnul on libedustõrjevahendite valik üpriski lai, kuid sõltumata ilmast on populaarseim müügiartikkel olnud graniitliiv.
«Küllap on graniitliiv ka suhteliselt universaalne. Erinevalt liivast ei jää ta jalanõu külge, ehk et inimene ei tassi seda
tuppa. Samuti on ta võrdselt efektiivne nii kuival ja libedal kui ka vesiselt libedal jääl,» märgib Uibomäe.
Graniitliiva kasulikkus peitub ka selles, et osati on ta n-ö korduvkasutatav. See kiht, mis juba kord maha puistatud, jääb uue lume pealesadades küll varju, kuid muutub kasulikuks siis, kui lumi taas sulama hakkab.
Lisaks graniitkillustikule ja tavalisele liivale, millest viimast muuseas paljudes Eesti omavalitsustes kasutada ei lubata, leidub ehituspoes ka nn jääsulatajaid. «Tooteinfo järgi on need looduslikud vahendid, mis toimivad kui jääsulatajad,» selgitab Uibomäe ning toob tootena näiteks Dr Green’i AntiRutscheri, mida müüakse puisturiga viiekiloses pakendis ning mis maksab 8,95.
Saadaval on ka jää- ja lumesula vahend tootjafirma Heissnerilt viiekiloses ämbris hinnaga 18 eurot ning MKDS-i lumesula viieliitrises pakendis hinnaga 8,95.
«Kui lund ei ole, on minevam kaup graniitkillustik. Kui on lumi, ostetakse rohkem teisi vahendeid. Selgelt on see vahe nähtav ka müüginumbrites,» selgitab Uibomäe.
Espaki üldehitusosakonna müüja ja konsultant Lilika Veinbergi sõnul on jääsulatajad nn rohelised vahendid, millega loodustsäästvalt libedust tõrjuda. «Tootjad lubavad tooteinfos, et kui neid ka kevadel kasutada, siis kõnnitee kõrval kasvav muru ei hävi,» selgitab Veinberg.
Üheks selliseks ja ka üsna populaarseks tooteks on Jääkoll, mille kolmekilone ämber maksab 9,20. «Kui teekatteks on kõnniteekivi, siis jaasulataja on parim variant – ta ei lõhu kivi, aga ta ka ei määri, nagu näiteks sool,» märgib Veinberg.
Lähtuvalt teekattest tulebki libedusetõrjevahendit valida – soola võib kasutusele võtta siis, kui libedust on tarvis tõrjuda asfaltteel. Asfalti sool ei lõhu. Samas on sool kõige efektiivsem libedusetõrjevahend. Ka odav – 25-kilone kott maksab vaid 5 eurot.
Kui kõnnitee on käest lastud ja jää muudkui kasvatab selga uusi kihte, pole jääsulatusvahendid eriti efektiivsed. Siis ongi parim lahendus sool (kui just jääkihi all kiviparkett pole). «Jääkoll on parim abivahend hoolsale peremehele, kes igapäevaselt kõnnitee jäävabana hoiab. Kui hoolitsus on päeva-kaks lonkanud, saab Jääkolliga efektiivselt selle ajaga tekkinud õhukese jääkihi libedavabaks,» täpsustab Veinberg.
Niisiis päris nii efektiivne jää- või lumesulataja pole, et muudkui viskad ja sulamisaugud üksteise järel lume peale tekivad. Efektiivsuses võidab Veinbergi sõnul igal juhul sool.
Libedust üritatakse tõrjuda ka kergkruusaga, kuid Veinbergi hinnangul pole see sageli kõige targem valik. «Esiteks on kergkruusa osakesed ümarad, teiseks – kui on ikka väga vesine, siis kipuvad kergkruusa osakesed ära ujuma,» ütleb ta.
Korteriühistud ostavad Veinbergi sõnul libedusetõrjevahendeid ka kombineeritult. «Ostetakse nii soola, killustikku, Jääkolli. Kuid on ka kohti, kus võetakse vaatamata mõnede omavalitsuste keelule just parkimisplatside libedusetõrjel kasutusele liiv. Autoratta all on ta üsna hea abivahend,» selgitab Veinberg.