Veeautomaadi põleng kergendas oluliselt tuntud söögikohtade pidaja kukrut

«Need, kes töötasid sellel reedesel päeval kontoris, rääkisid, et aparaat tegi sellist veidrat tiksumise häält,» räägib Advantis Grupp esindaja Eva-Maria Rinkevicius. Tema sõnul olid töötajad selle peale automaadi veeballooni välja vahetanud ja täis ballooni peale pannud.

Järgmisel päeval leidis aga samades kontoriruumides aset tulekahju, mille põhjustajaks oli just seesama veeautomaat. «Töötajate kinnitusel läks ta koos täis veeballooniga põlema, aga ekspertiisi aktis ei ole mainitud ühtegi sõna, nagu oleks seal veeballoon peal olnud,» märgib Rinkevicius, kes tellis koheselt pärast tulekahju ka ekspertiisi.

Veeballooni aktis kirjas ei olnud

37-aastase staažiga tulekahjueksperdi poolt läbi viidud aktis on kirjas, et tulekahju kolle paiknes veeautomaadi sisemuses, mis oli tulekahju hetkel sisselülitatud ja töötas oma tavapärasel kuumal-külmal režiimil. Tulekahju põhjuseks pakub ekspert avariilist elektrilist protsessi veeautomaadis. Ballooni olemasolu tema aktis mainitud ei ole.

«Meie endi algne möödalaskmine oli selles, et tellisime küll tulekahju ekspertiisi, aga ei palunud näiteks keemialaborantidel hinnata, kas sinna on jäänud plastmassi põlemise jääke,» tõdeb ettevõtte esindaja.

Kuna aparaat sai tulekahjus niivõrd palju kannatada – alles jäi ainult selle metallraam –, oli pärast väga raske tuvastada, kas seal oli olnud veeballoon peal või mitte. See aga oleks aidanud oluliselt kaasa tulekahju põhjuste tuvastamisele ja sellega seoses ka kahju hüvitamisega seotud asjaolude selgitamisele.

Veeautomaat oli laenutatud ettevõttelt Kalev Vesi, kelle kätte läks ka põlenud automaadi raam pärast ekspertiisi teostamist. Aparaadi omanik täiendava ekspertiisi läbiviimist enam mõttekaks ei pidanud, sest selle sisemus oli ära põlenud ning peale korpust ja armatuuri midagi alles ei jäänud.

Ilma veeta põleb automaat läbi

Kalev Vesi juhatuse liikme Aleks Verneri sõnul on niivõrd palju tules kahjustada saanud aparaadi puhul raske rääkida tulekahju põhjustest. Tema hinnangul põhjustas põlgengu kõige tõenäolisemalt ikkagi see, et aparaat oli jäetud tühjalt – ilma veeta – tööle ning masin läks põlema seetõttu, et küttekeha põles läbi ja tekitas lühise.

«Tootja kasutusjuhendis on mitmekordselt kajastatud see punkt, et seadet ei tohi jätta ilma veeta,» toonitab ta. Tema sõnul on kontorites olevad veeautomaadid võrreldavad koduste köögimasinatega. «Kodus keegi ei lülita veekeetjat ilma veeta sisse,» märgib Verner.

BabyBack Ribs & BBQ ja Masha restoranide pidaja arvates aga venitas veeautomaadi rentinu neile oma vastustes täiendava ekspertiisi osas ning oli rohkem huvitatud sellest, kas ettevõttel on kindlustus olemas ning kas nad on oma kindlustusseltsi õnnetusest teavitanud.

Kontor ei olnud kindlustatud

«Kui kontor on eraomandis ja ei ole liisingus, vaid ainult üüritud, siis nendel kontoritel ei pea olema kindlustust,» räägib Rinkevicius. Nii puudus ka nende kontoril kindlustus, mistõttu tuli igasugused kahjunõuet puuduvad küsimused ettevõtetel omavahel ära lahendada.

Tulekahju tagajärgede likvideerimine läks Advantis Grupile maksma 24 500,09 eurot. «Need olid remondikulud, juriidilised kulud ja suur kontori puhastus,» loetleb Rinkevicius. Põlengu järel tuli kontori seinad tahmast puhtaks teha, panna uued ripplaed, põrandaliistud ja tapeedid ning ventilatsioonitorud ära puhastada.

Kuna ettevõte oli kindel, et tulekahju oli põhjustanud ennekõike vigane veeautomaat, siis esitasid nad selle korvamiseks Kalev Veele kahjunõude. Veeautomaate laenutav ettevõte seda kahjunõuet ei rahuldanud.

Seade ei olnud defektne

«Meie ei saa vastutada selle eest, kui klient kasutab seadet mittehoolikalt ning mitteotstarbekalt,» ütleb Aleks Verner. Tema sõnul ei saanud asi olla veeautomaadis, kuna see oli paigaldatud ligi kaheksa kuud enne õnnetuse juhtumist ja kuni tolle hetkeni ei olnud sellega mingeid probleeme olnud.

«Defekti selles seadmes pole olnud – sellel on olemas ka eelnev hoolduse akt, kui see seade kliendile paigaldati,» märgib Verner. Tema sõnul ei ole ei nendel ega teistel veeautomaate rentivatel ettevõtetel Eestis selliseid probleeme varem olnud. Sellised seadmeid on Eestis üle 100 000. «Minu teada on see juhtum ainulaadne,» sõnab ta.

Kuna Advantis Grupil olid need veeautomaadid kasutusel lisaks kontorile ka kõikides restoranides, siis otsekohe pärast tulekahjut nad teistes kohtades automaatide kasutamist ei lõpetanud.

«Ainuke muudatus lepingutes oli, et pidime kliendi palvel panema kõikidesse restoranidesse seadmed, mis ei soojenda vett ehk kus ei ole küttekeha sees,» räägib Verner. Eelmise aasta lõpus otsustas aga restoranide pidaja siiski kõikidest Kalev Vesi automaatidest loobuda ning ei ole neid ka üheltki teiselt selle teenuse pakkujalt tellinud.

Kuidas vältida selliseid juhtumeid?

«Olgu see meie lugu siis õpetuseks, et tõesti peab olema hoolsam ja kuulama veideraid hääli või tiksumisi,» märgib Rinkevicius. Ta üksnes loodab, et keegi ei pea kunagi mõne veeautomaadiga juhtunud õnnetuse tõttu sellist või veelgi suuremat kahju kaotama nagu nende ettevõte pidi.

Kalev Vesi esindaja Aleks Verner toonitab siinjuures aga, et veeseadmed iseenesest ei ole tuleohtlikud. «Pigem on vaja kogu tehnika suhtes täita tuleohutusreegleid, kus peamine punkt on – kui tehnikat ei kasuta, siis tuleb seda väljalülitada,» ütleb ta. Muidu võib tema kinnitusel ka isegi kõige tuleohutuma seadme muuta tuleohtlikuks.