Katse: kas foto kvaliteet mõjutab veebioksjonil eseme müüki?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On loogiline eeldada, et osta.ee keskkonnas müüb paremini toode, mille juures on «parem» foto. Iseasi on muidugi see, mida «parem» tähendab.
Pilt peaks olema võimalikult ülevaatlik – ese peaks olema tervikuna nähtav, detailide uurimiseks suurendatav, hea teravusega ja soovitavalt tehtud päevavalguses, sest oskamatult kasutatud välk võib värve moonutada. Taust võiks olla neutraalne ja ühevärviline, kuigi praktikas pildistatakse tihti ka parkettpõrandal või suisa vaibal.
Uurimaks, kas foto tõepoolest eseme vaadatavust ning seeläbi müüki mõjutab tegime väikse katse. Panime alghinnaga 10 senti kaheks nädalaks oksjonile valged kasutatud uisud Munari 600. Lisasime teksti: «Kord aastas käidud nendega uisutamas Harju tänaval Tallinnas ja vähesest kasutusest tingituna väga heas korras». Kaks fotot tegi professionaalne fotograaf, ülejäänud kuue puhul püüdsime lavastada «kehvemat» fotot ning kasutasime erinevaid taustu. Oksjoniperioodi jooksul panime tehtud fotod esipildina vahelduma eeldades, et professionaalsete fotode puhul vaadatakse meie uiske meelsamini kui kehvemaid pilte kasutades.
Tulemused olid meie jaoks pisut ootamatud. Antud katse põhjal võib järeldada, et pole suurt vahet, millist pilti kasutada. Kindlasti suurendas uiskude vaadatavust see, et kasutasime pakkumise esile toomiseks lisateenust, mida kasutas lisaks meile veel vaid üks müüja. Eeldada võib, et uisuhuvilised vaatasid läbi mõlemad pakkumised.
Mahuliselt kõige kauem olid esipildina üleval fotod number 1 ja 2, mille kohta saame ka statistiliselt järeldusi teha. Üllatuslikult toimis neist paremini esimene, amatööri poolt pildistatu. Professionaalne jäi pisut alla. Järeldada võib, et kasutatud asjade müügil on foto puhul oluline pigem see, et seal oleks toode koos oma vigadega võimalikult hästi nähtav. Liiga professionaalsed pildid võivad potentsiaalse ostja pigem ära hirmutada, sest nende puhul tundub, justkui oleks pilt võetud näiteks tootja kodulehelt ning nii ei iseloomusta see eseme praegust seisukorda.
Kokku tehti oksjonil 55 pakkumist ning vaatamata fotodega katsetamisele läksid uisud uuele omanikule suhteliselt kõrge hinna – 41 euroga. Müüja algne soov oli saada vähemalt 25 eurot.
Lühidalt, foto kvaliteet ei osutunud konkreetse katse põhjal määravaks kuid korrates katset muude toodetega võime kindlasti saada hoopis teistsuguseid tulemusi. Tagantjärele tarkusena oleksime võinud katses kasutada veel viletsamaid pilte, sest praegusel juhul nägid need ikoonimõõdus välja üsna ühetaolised.
Kindlasti tuleb hoolitseda selle eest, et müügipildid korrektsed välja näeksid, kuid ei tasu muretseda selle pärast, et pole võimalik kasutada kallist peegelkaamerat või professionaalset valgust. Kättesaadavate vahenditega tehtud fotod sobivad väga hästi – põhiline, et toode seal selgelt näha oleks.
Lisaks võivad eseme müüki soodustada ka ootamatu rakursiga või ootamatus kohas tehtud fotod – seeläbi võib kuulutus hakata meedias oma elu elama tuues seeläbi klikke ning ostjaid.