Pankrotti läinud naine sattus pangakaardi piirangutest segadusse

Pankrotti läinud inimestele kehtestavad pangad erinevaid piiranguid.

FOTO: SCANPIX

Kaks aastat tagasi pankrotti läinud naine soovis pärast võlgade kustutamist taastada oma pangakaardi algsed võimalused, kuid tal läks tükk aega, et saada täit selgust selles, mismoodi see toimuma peaks.

«Põhimõtteliselt jäin lastega üksi – elukaaslane lasi Eestist jalga Iirimaale ja hea töökoht läks pankrotti,» rääkis naine, kes kasvatab kolme last. «Hakkasin tööd otsima ja siis sealt tekkisid võlad – pangalaen jäi maksmata,» kirjeldas ta, mis tema sissetulekutele 2009. aastal suure löögi andis.

Kuna naine tundis, et on väljapääsmatusse olukorda sattunud, andis ta mõne aja möödudes sisse eraisiku pankrotiavalduse. Avaldus rahuldati ja 2013. aasta lõpus algatati ka naise võlgadest vabastamise menetlus. Samas selleks ajaks, kui naise pankrotti minek menetluses oli, seati piirangud ka tema pangatehingutele.

Piirangute maha võtmine keeruline

«Sain ajutise pangakaardi, millega sain ainult raha välja võtta – miinimumpalk pluss laste eest natuke lisa,» rääkis naine. Maksete tegemiseks pidi ta kasutama aga tuttavate pangaarveid. Kui pankrotimenetlus lõpeb ja algab näiteks võlgade kustutamise menetlus, on inimesel õigus lasta kaardile pandud piirangud maha võtta.

Seda ka pankrotti läinud naine teha tahtis – kasutada oma pangakaarti nagu tavainimesed. Nii kirjutas ta mitu korda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ning kohtusse, et selgust saada, kuidas ta need piirangud maha saaks võtta. Kuskilt ta aasta jooksul vastust ei saanud, nagu ei olnud abi ka veebipõhistest juristide nõuandelehekülgedest.

«Ainult pangast sain siis lõpuks, kui ma mitmete paberitega olin seal ära käinud, vastuseks, et nad ei saa midagi teha, sest pankrotihaldur on jätnud panka sellise klausli esitamata, et mul on kõik võlad kustutatud,» ütles naine.

«Nüüd siis ongi see asi juba kaks aastat niiviisi – see pangakaart saab varsti läbi ja pean uue järgi minema,» on naine nõutu ega mõista, kuidas on üks lihtne asi niivõrd keeruliseks tehtud.

Limiidid määrab pankrotihaldur

Eesti kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimehe Andres Hermeti sõnul ei ole nendeni ükski naise küsimus jõudnud. See, millised piirangud pankrotti läinud inimese pangakaardile kehtestatakse, sõltub tema sõnul konkreetsest pangast.

«Mõnes pangas saab määrata pangakaardi kasutamise võimalused arestimisele mittekuuluva limiidi piires, mõnes mitte,» märkis pankrotihaldurite esindaja. Näiteks käesoleval aastal on arestimisele mittekuuluv summa 390 eurot ning selle puhul saab pank määrata, et 290 euro eest saab makseid teha ja 100 euro ulatuses sularahas automaadist võtta.

Siis aga peab muud konto kasutamise võimalused ära kaotama – internetipank, pangakontori kaudu arveldamine. «Kindlasti aga saab tema pankrotihaldur igal sobival hetkel tellida uue pangakaardi või muuta kaardi kasutamise tingimusi – nii on see vähemalt kõigis Eestis tegutsevates suuremates kommertspankades,» ütles Hermet.

«Kui isiku suhtes on väljakuulutatud pankrot, siis lähtub pank seaduses toodust reeglist, mis ütleb, et tehingute tegemine sellel perioodil on lubatud üksnes pankrotihalduri kirjalikul nõusolekul,» sõnas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Naine on muuhulgas nende klient. Nõusolek võib olla saadetud panka muuhulgas digitaalselt allkirjastatult või kasutades internetipanka.

«Nõusolekut andes otsustab haldur kaardi kasutamise tingimusi ja määrab kaardi kasutamiseks vajalikud limiidid,» ütles Siilivask. Tema kinnitusel ei eristu kaardi tehniline võimekus pankroti korral tavaolukorras väljastatavast kaardist.

Tõendiks on kohtumäärus

Naise sõnul aga oli tema pankrotihaldur ajutine ja kuna pankroti välja kuulutamise hetkel jäi panka tema olukorrast teatamata, siis tahab ta teada, kes on tema uus pankrotihaldur ja mismoodi ta siiski saaks lasta oma kaardi piiranguid muuta.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite juhatuse liikme Andres Hermeti sõnul ei saa pankrotihaldur tõendeid välja anda – kui füüsiline isik läheb pankrotti, siis toimub pankroti väljakuulutamine kohtumäärusega.

«See kohtumäärus on pankrotihaldurile ja pangale dokumendiks, mille alusel võlgniku vara käsutab pankrotihaldur,» märkis Hermet. Kui aga inimese pankrotimenetlus on lõpetatud ja algatatud võlgadest vabastamise menetlus – mis tegelikult on toimunud ka antud juhtumi puhul –, täidab inimene ise usaldusisiku kohustusi.

«Seega on seesama jõustunud kohtumäärus talle aluseks, et  pankrotiga seotud piirangud pangas maha võtta ja täita muid kohtumäärusega talle pandud kohustusi,» sõnas haldurite koja esindaja.

Pankrott tekitabki segadust

Sama kinnitas ka Swedpank. «Kui isiku suhtes on algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja pankrotimenetlus on lõpetatud, siis tuleb kindlasti esitada pangale vastavasisuline kohtumäärus,» selgitas panga pressiesindaja Mart Siilivask. Määruse esitamisel võtab pank maha kõik piirangud ning klient saab oma kontot kasutada ilma täiendavate piiranguteta.

Siilivase sõnul võib võlgadest vabastamise menetlusega seoses tekkida klientidel tihti vale arusaam selle toimimisest. «Näiteks arvatakse, et juhul kui algatatakse võlgadest vabastamise menetlus, siis iseseisev tegutsemine on jätkuvalt piiratud, kuigi seaduse kohaselt kõik pankrotimenetlusega seotud piirangud kaovad,» märkis Swedbanki esindaja.

Samuti tõi ta välja, et võlgadest vabastamise menetluse raames määratud usaldusisik ei ole kliendi esindaja – nagu pankrotihaldur on pankrotimenetluse puhul – ja info saamiseks peab tuleb pöörduda võlgniku enda poole.

«Viimane tähendab, et kõik lepingud sõlmib võlgnik ise oma äranägemise järgi ja annab vara käsutamist aru usaldusisikule,» ütles Siilivask.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles