Pildialbumite ja dokumendikaustade asemel hoitakse tänapäeval olulisi dokumente, mälestusi CD-l ja mälupulkadel, aga seal olevad andmed ei pruugi kaua säilida.
Kui kiiresti hävivad CD-l ja nutiseadmetes olevad andmed?
2. märts 2015, 07:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnel andmekandjal ei säili andmed kuigi kaua, näiteks n-ö isesalvestatud CD plaatidel olevad andmed võivad hävida viie kuni kümne aasta jooksul, kirjutab Bild. Tehases salvestatud kettad säilivad kauem, viimase uuringu kohaselt kuni 50 aastat. Päris täpselt saab selle aga teada alles siis, kui esimene CD (valmistati 1982) sellesse ikka jõuab. DVD on vastupidavamad, ise n-ö kõrvetatud kestavad u 30 aastat, pressitud ligi 100 aastat.
BlueRay plaadid kestavad vastavalt 50 ja tehases toodetud 80 aastat. Sisemisel ja välisel kõvakettal võivad andmed kiiresti hukka saada. Neid iga päev kasutades läheb enamik mudeleid rikki viie-kuue aastaga. Kui kasutada kõvaketast vaid arhiveerimiseks, siis võivad andmed säilida kuni 30 aastat.
Sama kehtib ka mälupulkade, tahvelarvutite, nutitelefonide kohta. Nende tootjad garanteerivad, et seadme välkmälu kestab 100 000 lugemis- ja kirjutamiskorda, enne kui see läbi läheb. Lihtsalt öeldes – mida harvem seadet kasutada, seda kauem see kestab. Arvatakse, et need kiibid on töökorras maksimaalselt 30 aastat.