Eesti beebisid vaevab ühe vajaliku vitamiini puudus
8. märts 2015, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese üleriigilise uuringu kohaselt kannatab 100 000 vastsündinust 82 imiku- ja väikelapseeas väga vajaliku B12 vitamiini puuduse all.
«Tulemused olid varieeruvad, kuid enamjaolt olid tugevalt alla normi,» märkis uuringurühma kuulunud Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse lastearst Karit Reinson.
Möödunud aastal Eestis esimest korda läbiviidud vastsündinute sõeluuringu osalenud 13 632 vastusündinust diagnoositi B12 vitamiini puudus kuuel lapsel. Lisaks oli ühel uuringus osalenud vastsündinul madal vaba karnitiin ja ühel lapsel diagnoositi hüperfenüülalanineemia.
«Kindlasti saame teha neist tulemustest järelduse, et hetkel esineb Eestis sündinud lastel väga sageli vitamiin B12 defitsiitsust,» nentis Reinson. Vitamiin B12 on väga oluline rasvadest energia tootmisel ja valgukoostisosade, aminohapete, lammutamisel ning keharakkude tootmisel.
«Samuti, eriti vastsündinu- ja imikueas, on see vitamiin oluline närvirakkude arengus ja normaalses toimimises,» toob Karit Reinson välja. Muuhulgas tagab vitamiini piisav hulk naha ja silmade normaalseks arenguks.
Väikelapse B12 vitamiini puudulikkusest anna märku see, kui lapsel esineb ebaselge põhjusega rahutust, liigset rahulikkust või muid kesknärvisüsteemi kõrvalekalde ilminguid. Samas ei ole lastevanematel põhjust paanikaks, kuna vitamiini puudulikkuse ravi on üpris lihtne – vitamiin asendatakse.
Küll aga võib kas või lühiajaline B12 vitamiini puudus põhjustada ravimata juhtudel raskeid arenguhäireid. Samuti on beebi vitamiinipuudulikkuses oluline roll sellel, kuidas lapse ema ootusajal ja isegi enne seda toitub.
«Vastsündinu ja imiku madal vitamiin B12 väärtus ei ole enamjaolt põhjustatud lapsepoolsetest probleemidest, vaid ema organism ei ole taganud lapsele piisava tagavara esimeseks eluaastaks,» märkis lastearst.
«Kindlasti soovitan juba enne rasestumist naistel oma toidulaud kriitiliselt üle vaadata – kui sageli on toidulaual maksa, punast liha, muna, kala ja verivorsti,» rääkis Reinson. Need on peamised B12 vitamiini allikad.
Kuna vitamiini toimimiseks ja omandamiseks on ka teisi aineid vaja, peaks ema toit olema tasakaalus, kindlasti peaks sööma rohkelt ka puu- ja juurvilju. «Sageli normaliseerub lapse vitamiin B12 väärtus veres alles siis, kuid laps hakkab ise sööma kõiki erinevaid toite,» lisas ta.
Alates 2013. aastast sõeltestivad 14 Euroopa riiki oma vastsündinuid 1–29 erineva ravitava päriliku ainevahetuse haiguse osas. Uuritavate haiguste hulk sõltub vastava riigi spetsialistide arvamusest, haiguste esinemissagedusest ja riigi võimalustest.
Alates alanud aasta 1. jaanuarist lisati vastsündinute laiendatud sõeltestimine ka Eesti Haigekassa poolt pakutavate teenuste loetellu. «Seega kindlasti jätkub üle-eestiline vastsündinute sõeltestimine ka tulevikus ning kindlasti teeme sarnase tulemuste kokkuvõtte ka järgmise aasta alguses,» sõnas Reinson.