Eestlased viskavad aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu

Prügikasti jõuab ka oluline osa meie laual olevast toidust.

FOTO: SCANPIX

Hiljutisest uuringust selgub, et Eesti majapidamistes on äravisatud toidust ligi kolmandik toidukadu ehk raisatud toit, samas toitlustusasutustes küünib see kahe kolmandikuni toidujäätmetest.

«Raisatud toidu kogus ühe leibkonna kohta pole küll väga suur, kuid rahaliselt teeb see ligi 120 eurot aastas,» märkis uuringu läbiviimise eest vastutanud Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora. Üldistusena võib öelda, et Eesti kodumajapidamised viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu.

«Toidukadu on otseselt ära visatud söödav või söömiskõlbulik toit, toidujäätmed kokku on ka need toiduosad, mis ei ole söödavad – näiteks kartuli-, banaanikoored,» selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek toidukadu ja toidujäätmete mõistete vahet.

«Kui toidujäätmete teemat on peetud eelkõige rikkamate riikide probleemiks, siis see uuring näitab, et hoolimata eestlaste väiksemast sissetulekust ja tarbimismahust, ei ole Eesti selle valdkonna näitajad enam väga kaugel teiste arenenud riikide omadest,» märkis Moora.

Uuring tõi välja, et Eesti kodudes visatakse kõige enam ära valmistoidujääke. Peamine äraviskamise põhjus on see, et toit on läinud riknema. «Kõvaks läinud leib ei ole prügi, vaid seda saab veel edukalt söögitegemisel ära kasutada,» ütles Eek. Tema sõnul aitab olukorda parandada nädalamenüü ja ostunimekirjade koostamine, aga ka suurem teadlikkus toidutegemise võimalustest.

Lisaks kodumajapidamistele võeti uuringus luubi alla ka erinevad toitlustusasutused ja –ettevõtted: lasteaedade, koolide ja haiglate toitlustajad ning restoranid, baarid, kohvikud jne. Kuigi selgus, et valdavas osas toidujäätmete ja toidukao teke ning selle põhjused sõltuvad toitlustusasutuse tüübist, oli raisatud toidu osakaal võrdlemisi suur, moodustades üle 60 protsendi toidujäätmetest.

Toidujäätmete, seal hulgas toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest  aktuaalsemaks, kuna ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud uuringu kohaselt tekib toidujäätmeid 179 kilo inimese kohta aastas.

Sama uuring näitab, et toiduahela erinevatest osapooltest  tekitavad kõige enam toidujäätmeid kodumajapidamised – 42 protsenti –, toiduainetööstus – 39 protsenti – ja toitlustamine väljaspool kodu – 14 protsenti. Mõnevõrra vähem tekib toidujäätmeid kaubanduses – 5 protsenti.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringus vaadati 100 leibkonda ning 20 toitlustasutust ja –ettevõtet. Uuringus osalenud leibkonnad pidid kahe nädala jooksul ära kaaluma kõik toidujäätmed, mis neil igapäevaselt tekkisid, toitlustusasutustes jälgiti toidukadu viie päeva jooksul.

Seni pole toidujäätmete ja eriti toidukao teket Eestis täpsemalt uuritud. Käesoleva aasta lõpuks valmib täieliku info saamiseks ka jätku-uuring, kus võetakse luubi alla toidujäätmete teke kaubandus- ja tootmisettevõtetes.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles