Vaata, millised toiduained lähevad eestlastel prügikasti

Igal kuuel korral läheb hoolega valmistatud puder siiski prügikasti.

FOTO: Mari Luud / Õhtuleht

Kõige enam viskavad eestlased ära valmistoidu jääke – need moodustavad kuni 35 protsenti ära visatavast toidust.

«Tihtipeale tuleneb see sellest, et lastega peredes jääb toitu alles,» selgitas toidujäätmete ja toidukao tekkepõhjuseid uurinud Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora.

Järgmisena visatakse ära puuvilju ja piimatooteid – mõlema osakaal on 16 protsenti äravisatavast toidust. «See on puhtalt sellepärast, et need lähevad riknema või säilitatakse valedes tingimustes,» märkis Moora. Köögiviljad moodustavad 12 protsenti, pagaritooted 8 protsenti ja muud toiduained 6 protsenti. Kõige väiksem on aga leiva- ning liha- ja kalatoodete hulk.

Teraviljatooted moodustavad üksnes 1 protsendi ning liha- ja kalatooded 5 protsenti prügikasti minevast toidust. «Teraviljatooted säilivad ka kõige kauem ja neid visatakse üpris harva ära, arvatavasti siis, kui toimub mõni suurem kapipuhastus, visatakse midagi ära» nentis Moora.

Liha- ja kalatoodete madalat protsenti võib seletada sellega, et kuna need on võrdlemisi kallid toiduained, siis ei osteta neid korraga palju või hoiustatakse neid pigem sügavkülmikus, kus nad säilivad kõige kauem. Küpsetatud liha ja kala ülejäägid kajastuvad valmistoitude statistika all.

Kuna valmistoidu osakaal oli äravisatud toidus kõige suurem, vaatas säästva eesti instituut ka, millised toidud kõige sagedamini prügikasti läksid. Kõige suurema hulga neist – ligi kolmandiku – moodustavad erinevad valmistoitude segud.

«Aga tuleb selgesti välja ka putrude teema – see on väga palju seotud meie laste söömise harjumustega,» tõi Moora välja. Pudrud moodustavad 17 protsenti äravisatud toidujääkidest ja supid 16 protsenti.

Väiksema hulga moodustavad äravisatavatest toidujääkidest kartul – 6 protsenti –, köögiviljad, makaroni- ja lihatoidud – kõik 5 protsenti – ja salatid ning riisitooted – 4 protsenti. Kõige vähem visatakse valmistoitudest ära kala – 1 protsent.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringus vaadati 100 leibkonda ning 20 toitlustasutust ja –ettevõtet. Uuringus osalenud leibkonnad pidid kahe nädala jooksul ära kaaluma kõik toidujäätmed, mis neil igapäevaselt tekkisid, toitlustusasutustes jälgiti toidukadu viie päeva jooksul.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles