Eesti toidukohtades visatakse ära palju valmistoitu
Lisatud graafik taldrikutäie kohta.

Suure osa koolisööklates tekkivatest toidujäätmetest moodustab söömiskõlbulik toit.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Värske uuring tõi välja, et siinsete toitlustusasutuste toidujäätmetest moodustab ligi kaks kolmandikku söömiskõlbulik toit.

«Igapäevaselt me järjest enam sööme väljaspool kodu – alates lasteasutustest, koolidest ja valdav osa Eesti inimesi sööb ka lõunat väljas,» sõnas Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora hiljutisel toidujäätmete uuringu tutvustusel.

Nii toidujäätmete kui toidukao tekkekoguse ja –põhjused sõltuvad väga selgesti toitlustusasutuse tüübist. «On väga selge, et see toidujäätmete kogus, mida me varem just kodus tekitasime, siis täna need tekivad nende samades toitlustusasutustes, kus me sööme,» nentis Moora.

Toidukao hulk toidujäätmetest oli suhteliselt suur kõigis uuritud toitlustusasutuste tüüpides – üle 60 protsendi praktiliselt kõikjal. «Kõige suurem oli muidugi restoranides,ee on ka mõnevõrra arusaadav,» rääkis Moora. Tema sõnul on see ka mõnevõrra arusaadav – tihtipeale valivad inimesed kolm käiku, mistõttu jääb sageli toitu ka üle.

Peamiselt on need salatid ja peatoidud, mis alles jäetakse, magustoidud süüakse ära. Rohkem toitu taldrikule jätavad naised. Restoranides moodustas raisatud toit 87 protsenti tekkinud toidujäätmetest. Ka lasteaedades ja koolides, on toidukao hulk toidujäätmete tekkes võrdlemisi suur – vastavalt 78 ja 75 protsenti. Kõige väiksem oli see kohvikutes – 29 protsenti.

«Samas ei ole see õige pilt, sest sõltub paljuski sellest, kuidas toidu tegemist erinevates toitlustusasutustes planeeritakse,» märkis Moora. Sellistes kohtades nagu haiglad, lasteaiad ja koolid on toidu valmistamine paremini planeeritud. Tänapäeval ostetakse nendes kohtades toiduained sageli sisse ja tarbitakse kiiresti ära. «See on ka põhjus, miks seal tekib väga vähe toidujäätmeid toiduvalmistamise etapis,» ütles ta.

Nii on Moora sõnul toitlustusasutuste puhul isegi olulisem vaadata hoopis seda, kui palju toitu visatakse ühe toiduportsjoni kohta ära. «Restoranides on see ikkagi kõige suurem, ka sööklates ja buffeedes on see päris kõrge,» tõi ta välja. Samas lasteaiasööklates on see kõrgem kui koolisööklates. «Põhjus on tegelikult üpris arusaadav – lasteaias jätavad lapsed tegelikult rohkem toitu alles,» viitas ta.

Haiglates jäetakse taldrikule 13,8 protsenti toidust. «Tulemus on siiski üpris hea võrreldes teiste riikide sarnaste uuringute tulemustega,» sõnas Moora. Mujal jäetakse haiglates taldrikule kuni 40 protsenti toidust. Eesti heas tulemuses võis tema hinnangul oma rolli mängida ka see, et haigla, mis uuringus osales, teenindab valdavalt maapiirkonna patsiente.

Eelmise aasta lõpus läbi viidud uuringu raames vaadati kõige tüüpilisemaid toitlustusasutusi – alates restoranidest, pubidest, baaridest, sööklatest kohvikuteni. Hinnati toidujäätmete ja toidukao hulka ka lasteaedades, koolides ja haiglates. Välja jäid kiirtoidusöögikohad.

Siiski tekib Eestis valdav osa toidujäätmetest kodumajapidamistes. Hinnanguliselt tuleb toitlustusasutuste, kaubanduse ja toiduainetetööstuse kõrval üle poole toidujäätmetest kodusest tarbimisest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles