Kindlustus: mäehaigust esineb reisijate seas üha enam
16. märts 2015, 19:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaalaste seas koguvad üha enam populaarsust eksootika- ja seiklusreisid, mis on tavapärasele pakettreisile huvitavaks vahelduseks. Erilisemate reisielamuste otsimisega koos on aga sagenenud ka reisijate tõsised haigestumised ja traumad.
Seesami arendusosakonna juhi Kaie Heido sõnul on nende praktikas viimasel ajal muude juhtumite hulgas tõusnud mäehaiguse esinemissagedus, kuna inimesed ei ole näiliselt leebe harrastuse tagajärgedest piisavalt teadlikud.
Kui varem ostis seiklusreisi pigem noor adrenaliinijanune turist, siis nüüdseks on eksootikareisid igas vanuses ja taustaga inimeste pärusmaa.
Mägimatkamine võib tunduda küll üsna leebe harrastusena, kuid selle tagajärjed võivad olla vähese teadlikkuse ja ettevalmistuse tõttu arvatust tõsisemad.
«2014. aastal toodi mäehaiguse tõttu helikopteriga mäelt alla mitu inimest, kes peale kohest haiglaravi õnneks tervenesid. Keskmine kahjusumma selliste juhtumite puhul on aga olnud umbes 8000 eurot või rohkem, millest suure osa hõlmab erakorraline helikopteritransport ja mitmepäevane haiglakulu,» rääkis Heido.
Mägimatkamisega seotud õnnetus- ja haigusjuhtumeid on kõige enam olnud Nepaalis ja selle lähiriikides. Ehkki näiteks Seesami ohtliku harrastuse kindlustuskaitse tagab kaitse kuni 5000 meetri kõrgusele matkamisel, hõlmavad reisid endas reeglina mäkke tõusmist pea 5000 meetri kõrgusele ja isegi kõrgemale, mistõttu tuleks teada, millisele kõrgusele matk viib ning tuleks ka ennast mägimatkamise ohtudega hästi kurssi viia, et trauma või haigus reisi ei rikuks, lisas Heido.
Mida kujutab endast mäehaigus?
Mäehaigus (Accute Mountain Sickness ehk AMS) tähendab otsesõnu kõrgusest tulenevat haigestumist. Kehv enesetunne võib avalduda piirkondades, kus kõrgus merepinnast on üle 2500 meetri.
Esimesed kerged sümptomid on nõrkus, peavalu, pearinglus, iiveldus või oksendamine, hingeldamine ja häiritud uni. Halvimatel juhtudel inimene ei mõista, mis on kehva enesetunde põhjuseks ja kui eelnevad teadmised puuduvad, siis ei oska ka sellele tähelepanu pöörata.
Kindlasti tasub selliste sümptomite esinemisel pidada nõu oma giidiga. Ka Eesti arstide soovitused matkajatele on tõusta rahulikult omas tempos, juua piisavalt vett (3-5 liitrit päevas), süüa süsivesikurohket toitu, puhata ja magada piisavalt. Ei maksa ennast liiga tagant suruda ja iga hinna eest üles rühkida.
Saatuslikumad juhtumid on lõppenud surmaga, mille põhjuseks kopsu- või ajuturse.
Ehkki mägimatkamine ei kvalifitseeru harrastusena väga ohtlike alade hulka, tuleb silmas pidada mõningaid olulisi nüansse, et reisil oma elu ja tervist hoida:
- enne reisile minekut uuri reisikorraldajalt millal, kuhu ja kui kõrgele mäkke ronitakse
- vajadusel pea nõu mäespetsialistiga, otsi infot internetist ja küsi soovitusi paremaks toimetulekuks
- reisil olles hinda oma füüsilisi võimeid adekvaatselt - kui tunned, et ei jaksa teistega samas tempos püsida, uuri giidilt, kas on võimalik baaslaagrisse jääda või rahulikult ise aeglasemalt edasi liikuda
- joo kindlasti vett, tarbi süsivesikuterohket toitu ning arvesta, et temperatuuri ja koormuse tõusuga võib päevane energiavajadus tõusta 6000 kilokalorini
- puhka piisavalt ja ära tarbi alkoholi
- kasuta kõrge UV-faktoriga päikesekreemi ja silmade kaitseks päikeseprille
Kasutatud allikad mäehaiguse kohta: Pärnu Haigla koduleht, Matkaliidu koduleht.