iDeal kampaania

Kõrgema haridusega inimesed seisavad rohkem oma õiguste eest

FOTO: SCANPIX

Eesti inimestel on kõige enam juriidilisi vaidlusi tarbijaõiguste ja töösuhete alal ning haritumad inimesed seisavad rohkem oma õiguste eest.

Kõige enam ehk 19 protsenti Eesti inimestest on viimase kolme aasta jooksul pidanud juriidilisi vaidlusi tarbijaõiguste ja 18 protsenti töösuhete alal, selgus mullu uuringufirma Faktum & Ariko poolt tehtud õigusabi kättesaadavuse uuringust. Õiguslikke probleeme kodu ja sõidukitega seotud küsimustes on olnud 13 protsendil vastanutest. Kindlustusseltsidega on vaielnud vaid kaheksa ning õnnetustega seotud õiguslikke probleeme lahendanud üksnes viis protsenti eestimaalastest.

Tarbijaõigustega seotud küsimustes on sagedamini probleeme naistel (21% vs 18%) ning 18- kuni 29-aastastel. Mida kõrgem on haridustase, seda sagedamini on vastanul neid vaidlusi ette tulnud. Sissetulekute võrdluses selgus uuringust, et pea veerandil 201- kuni 400-eurose sissetulekuga vastajatel on viimase kolme aasta jooksul olnud tarbijavaidlusi. Kõige vähem (11%) on selle temaatikaga kokku puutunud jõukamad, 1001- kuni 1500-eurose sissetulekuga vastajad.

Töövaidlusi on uuringu andmetel kõige enam pidanud nooremad ehk iga viies 18- kuni 29-aastastest. Taaskord kehtib muster, et mida kõrgem on vastaja haridus, seda sagedamini on tal viimase ette tulnud vaidlusi töösuhetele alal. Selles valdkonnas on olnud erimeelsusi kolmandikul kuni 200-eurose sissetulekuga ning 41 protsendil üle 1500-eurose sissetulekuga vastanutest. Kuna nii kõrget kuupalka teenivad inimesed on sageli juhipositsioonil, siis tuleb neil ilmselt vaielda oma alluvatega. Madalpalgalistel vastanutel võivad vaidluspartneriteks olla nende endi ülemused.

Koduga seotud vaidlusi on veidi rohkem pidanud lahendama naised, üle 1500 euro kuus teenivad inimesed (17%) ning taaskord nooremad, 18- kuni 29-aastased vastanud (19%). Viimased tegelevad tõenäoliselt sagedamini elukoha vahetamise, üürimise või soetamisega, mistõttu vastanute vanuse kasvades kodudega seotud vaidluste hulk ka väheneb.

Sõidukiga seotud vaidlusi on rohkem olnud meestel (17% vs 8%), 18- kuni 29-aastastel noortel (21%) ning kõrgema palga saajatel. Mida kõrgem on vastaja haridus, seda tihedamini on ta sõidukiga seotud küsimustes kokku puutunud juriidiliste probleemidega.

Kindlustusseltsidega on pidanud kõige rohkem juriidilisi vaidlusi mehed (9% vs 5%), kõrgema haridusega vastanud (12%) ning kõige suurema sissetuleku teenijad (21%), kelle kuupalk on üle 1500 euro. Seevastu madalama palga saajatest (kuupalk kuni 200 eurot) on viimase kolme aasta jooksul kindlustusseltsidega õiguslikke probleeme olnud vaid 1%-l.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et pea kõigis valdkondades kõige enam on vaidlustesse sattunud nooremad (18- kuni 29-aastased) ning kõrgema haridustasemega inimesed, kes on sageli paremini teadlikud oma seaduslikest õigustest. Hoopis teine küsimus on aga see, kas nende vaidluste lahendamiseks on inimesed saanud kasutada juristi või advokaadi abi. 

Faktum & Ariko õigusabi kättesaadavuse uuringu andmetel on ligi 60 protsenti Eesti inimestest viimase kolme aasta jooksul õigusabi vajanud, kuid kasutanud on seda vaid veidi enam kui kolmandik. Üle poole vastanutest (60%) pidas õigusteenuse kõrget hinda peamiseks põhjuseks, miks nad ei saanud vajaduse korral juristi või advokaadi abi kasutada. Paradoksaalselt on kõige enam õigusabi vajanud keskmisest madalama sissetulekuga inimesed, kel enamasti ei ole võimalik oma taskust välja käia 1000-2000 eurot, mis kohtuvaidluse korral on õigusabi minimaalseks maksumuseks kujuneb.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles