Enamik Eesti ettevõtetest riskib töötajate tervisega

Ehitustööline Rävala pst. 4 maja ehitusel.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM

Sotsiaalministeeriumi uuringust selgus, et suurem osa ettevõtete juhtidest peab töökeskkonda küll oluliseks, aga ei jõua, jaksa või oska sellega sisuliselt tegelda.

Näiteks ei vii paljud ettevõtted läbi seaduse järgi kohustuslikku töökeskkonna riskianalüüsi. Eriti suur probleem on see väikestes, kuni kümne töötajaga ettevõtetes. Eesti ettevõtetest on sellised aga enamik, 94 protsenti. Küsitlusest selgus, et kuni kümne töötajaga ettevõtetest on riskianalüüsi teinud vaid iga kolmas.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialisti Anni Katkosildi sõnul ei ole väikeses ettevõttes tihti personalijuhti, rääkimata töökeskkonnaspetsialistist. Selle töö teeb kas ettevõtte juht või näiteks sekretär-asjaajaja. «Seetõttu juhtubki tihti, et töökeskkonna küsimused vajuvad kiiremate ja põletavamate teemadega võrreldes prioriteetide nimekirjas tahapoole. Tihti tehakse dokumendid nii palju korda, et tööinspektsiooni kontroll, kui ta peaks saabuma, otseseid puudusi ei leiaks,» ütles Katkosild.

Tegematajätmised töökeskkonnas võivad aga mõjutada väga tugevalt nii töötajate tervist ja heaolu, ettevõtte edukust kui ka riigi majandust tervikuna. Töötajate haigused ja stress mõjutavad tema tootlikkust ja pühendumust – terve töötaja teeb paremat tööd.

«Ainuüksi tööõnnetuste tõttu võeti haigekassa andmetel Eestis 2013. aastal 118 000 haiguspäeva, see on kokku 323 aastat jagu. Ja need on registreeritud tööõnnetused. Siia lisanduvad veel muud haiguspäevad ja terviseseisundi tõttu võetud kodutööpäevad (stress, nt valest istumisest seljavalud vms). Majanduslik kahju on seega mõõdetav ja väga suur,» ütles Katkosild.

Enamik tööealistest Eesti inimestest veedab päevas kaheksa või rohkem tundi töökeskkonnas ja sellest, mis seal toimub, sõltub väga paljus tema tervis nii praegu kui ka tulevikus. Riik on pannud tööandjatele selles vallas kohustusi, näiteks tervisekontrollid töötajatele, töökeskkonna riskianalüüse koostamine jms. «Enamik tööandjaid teevad ära kohustusliku miinimumi, kuid sisuliselt kipub Eestis töökeskkonna teema jääma tasemele, kas ehitajal on kiiver peas ja ega tootmises kellelgi näpud masina vahele ei jää. Kuid töökeskkond on palju laiem, hõlmates ka kontoritöötajate istumisasendit, müra, tööstressi ja palju muud,» lisas Katkosild.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele töökeskkonnaga seotud tegevuste lihtsamaks tegemiseks, valmis sotsiaalministeeriumil veebipõhine tasuta rakendus Tööbik (tööbik.ee). See on mõeldud abiks ettevõtte juhile või sekretärile, kes peab lisaks põhitegevusele täitma ka töökeskkonna-alaseid ülesandeid. Tööbikus saab läbi viia ettevõtte riskianalüüsi, jälgida oma ettevõtte töökeskkonnas toimuvat, planeerida erinevaid töökeskkonnaga seotud tegevusi (töötajate juhendamine, tervisekontrolli läbiviimine). Töövahend vähendab ettevõtte halduskoormust ning selle kasutamine on ministeeriumi hinnangul lihtne.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles