Vaata, kui palju erinevad EL riikides tarbija õigused puudustega kauba osas

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poes käik
Poes käik Foto: SCANPIX

Äsja valminud üleeuroopaline uuring näitas, et tarbijail tasub välismaalt ostes olla tähelepanelik, sest tarbijate õigused ja kauplejate kohustused puudusega kauba korral võivad Euroopa Liidu riikides oluliselt erineda.

«Selgus, et kuigi Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides on ühtselt kehtestatud minimaalsed tarbija õigused, siis tegelikult on need riigiti oluliselt erinevad,» sõnas Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa.

Euroopa tarbijakaitsevõrgustiku ECC-Network läbiviidud uuringus kaardistati kõikide EL liikmesriikide, Norra ja Islandi tarbijate pretensiooni esitamise õigusi ning kommertsgarantiid puudutav olukord.

Riigiti erinevad nii müüjate kohustused tarbekaupade müügil, pretensiooni esitamise aja pikkus, kaebuse esitamise õiguse ajavahemik alates puuduse avastamisest kui ka kohustus tõendada puuduse tekkepõhjus.

Kaebuse esitamise aeg võib olla pikem kui kaks aastat

Samas on mõningates tarbija õigustes võimalik ka üldistusi välja tuua. Näiteks kõikidest EL riikidest – sealhulgas netipoodidest – ostlemisel võib tarbija kaebusega müüja poole pöörduda vähemalt kahe aasta jooksul alates uue kauba soetamisest.

Kuigi ka siinjuures on mõningaid erisusi. Seitsmes riigis saab pretensiooni esitada ka pärast kahe aasta möödumist. Rootsis on selleks aega kolm aastat, Suurbritannias ja Iirimaal kuus aastat. Soomes lähtutakse põhimõttest, et ostetud ese peab töötama või vastu pidama oma eeldatava kasutusega. «Enamus kaupade puhul on tavaks kujunenud, et nende eeldatav kasutusiga jääb 2,5 ja 3,5 aasta vahele. Kestvuskaupade puhul, näiteks autod, eeldatakse, et need peavad vastu kauem,» selgitas Vaksmaa.

Ka Hollandis võib tarbija pöörduda kaebusega kaupleja poole pärast kahe aasta möödumist. Siis lähtutakse eseme eeldatavast kasutuseast, kauba maksumusest, müüja antud lubadustest jms. Norras ja Islandil on kaebuse esitamiseks aega viis aastat. Pikem tähtaeg kehtib kaupadele, mis on oma olemuselt pikema kasutuseaga. Islandil on sellisteks toodeteks näiteks kallihinnaline mööbel, autod, majapidamisseadmed.

Kõikides EL riikides peab kasutatud kaupade suhtes pretensiooni esitamise aeg olema vähemalt üks aasta. Samas on pooled riigid pikendanud tarbija õigust kahe aastani, mis tagab parema kaitse.

Mida võib puudusega kauba korral müüjalt nõuda?

Kui enamus riikides, sealhulgas ka Eestis, on tarbijal õigus tootel avastatud puuduse korral nõuda esmalt asja parandamist või asendamist, siis näiteks Kreekas, Portugalis ja Sloveenias on tarbijal rohkem võimalusi. Neis riikides saab tarbija koheselt valida täiendavalt ka lepingu lõpetamise ehk raha tagastamise või kauba müügihinna alandamise.

Lätis on tarbijale antud õigus valida nelja võimaliku lahenduse vahel esimese kuue kuu jooksul pärast toote ostmist. Iirimaal lubab kohalik õigus tarbijal olukorras, kus tootel avastatakse viga koheselt selle kasutusele võtmisel, tootest ka koheselt loobuda ning nõuda makstud raha tagastamist. Taanis võib koheselt nõuda lepingu lõpetamist ja raha tagastamist, kui ilmnenud viga on oluline.

Kes tõendab vea tekkepõhjuse?

Tarbijate õigused ning müüja kohustused ilmnenud puuduse tekkepõhjuste väljaselgitamise osas on riigiti küllaltki erinevad. Kui Eestis lubab seadus panna puuduse tekkepõhjuse tõendamiskohustuse ostust kuue kuu möödumisel tarbija õlule, siis Portugalis peab seda tõendama kaupleja kuni pretensiooni esitamise aja lõpuni ehk kahe aasta jooksul.

Ka Prantsusmaal on alates järgmisest aastast kavandatud jõustada seadusemuudatus, mis paneb kaubal ilmnenud puuduse tekkepõhjuste tõendamiskohutuse kaupleja õlule kahe aasta vältel. Slovakkias ja Poolas on kauplejal kohustus 12 kuu vältel alates ostmisest tõendada, et kaubal viidatud puudus ei ole tootmislikku laadi, vaid on tarbija põhjustatud.

Sageli on tarbijatel ebaselge, kuidas vea tekkepõhjust tõendada. Kuigi enamasti ei ole seadustega määratud, kuidas kaupleja peab oma tõendamiskohustust täpselt täitma, on osades liikmesriikides vastav regulatsioon küllaltki täpne. Näiteks Slovakkias võib kaupleja tarbija kaebuse tagasi lükata vaid ekspertarvamusele tuginedes, mis tõendab, et puudus on tekkinud tarbija süül, näiteks kauba väärast kasutamisest.

OsadesEL liikmesriikides, näiteks Kreekas või Soomes, on ekspertarvamuse tellimine väga lihtne, kuid kulukas teenus. Taanis ja Poolas võib tarbija ekspertarvamuse küsimiseks pöörduda ka riiklike asutuste poole. Tšehhis, Ungaris ja Sloveenias on riiklikult välja töötatud nimekiri pädevatest ekspertidest, kelle hulgast võivad kauplejad ja tarbijad vaidluse korral sobiva välja valida.

Kaebuse lahendamise aeg varieerub

Enamuses ehk 19 riigis on kaupleja kohustatud puudusega toote parandama või asendama mõistliku aja jooksul, sealjuures on täpsustamata aja kestvus. Näiteks Bulgaarias, Prantsusmaal ja Luksemburgis on müüjal kohustus teha seda vähemalt ühe kuu jooksul, Rumeenias aga 15 ning Sloveenias kaheksa päeva jooksul. Saksamaal lubab seadus tarbijal määrata mõistliku tähtaja oma kaebuse lahendamiseks.

Lisaks liikmesriikides kehtiva seadusandluse analüüsile tehti uuringu raames ka praktilisi testoste, et tuvastada tarbijatele antava teabe õigsust. Kokku tehti tava- ja veebipoodides 342 testostu, sest e-kaubandus on kõige levinum piiriülese ostlemise vorm ning hea indikaator piiriüleste ostudega seotud probleemide tuvastamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles