Suusasõbrad pidid puhkusereisil käies varustuse maha jätma

Hiljuti Genfist koju lennanud suusareisi grupp pidi Tallinnas pagasit oodates leppima tühja lindiga.

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Mitmed Alpiexpressi kaudu hiljuti puhkusereisidel käinud suusasõprade oluline puhkusevarustus tuli neile järgi alles päevi hiljem, sest see lihtsalt ei mahtunud pagasi hulka ära.

«Kõigi 88 reisija suusapagas jäeti Genfi maha ja see ei selgunud enne, kui kõik see lennukitäis rahvast ootas ligi 30 minutit pagasilindi juures – kui siis lõpuks teiste lendude pagas ära tuli ja lint seisma jäi, sai selgeks, et pagasit pole,» kirjeldas üks hiljuti Alpiexpressi kaudu La Thuiles suusareisil käinu.

Kui reisikorraldaja palus kõigil, kel suusad maha jäi, saata pretensioonid lennufirmale, kes reisi eest vastutas – Estonian Airile – oli suusareisil käija peamiseks nördimuseks, et reisikorraldaja ise selle eest vastutust ei võtnud. «Igatahes järgmisel aastal pidavat kõik ise lendama – nii ka meie,» märkis ta.

Teine Alpiexpressi kaudu hiljuti suusareisil käinu pidi aga oma suusavarustuse juba Tallinnas maha jätma. «Meil jäi ka suusakott – suusariided ja varustus – minnes maha, kuna Estonian Airi lennukid ei mahutanud neid ära,» rääkis ta. Nii ostiski ta uued suusariided ja rentis paariks päevaks varustuse.

Kuigi sellegi suusasõbra jaoks tekitas olukord alguses nördimust, on seda oluliselt leevendanud asjaolu, et lennufirma on talle tänaseks uute riiete osturaha ja suusavarustuse rendiarved kompenseerinud, mistõttu võib reisil käinu lausa öelda, et tegemist oli säästureisiga. «Eks ta järgmiseks aastaks ole, jah, mõtlemise koht,» kostis ta samas.

Alpiexpressi juhatuse liikme Renee Tuule sõnul on väide, nagu oleks kõigi 88 inimese suusavarustus Genfi lennult maha jäänud, osaliselt ülevõimendatud. «Kõik ei võtagi oma suuski kaasa – seda esiteks,» sõnas Tuul. Lisaks oli tol korral tegemist tehnilise rikkega, kus üks pagasikäru lihtsalt ei jõudnud lennuki lahkumise ajaks sinna, kuhu pidi.

Kogu pagas alati lennule ei mahu

«See, et Tallinnas on mõned kotid maha jäänud, on puhtalt see teema, et konkreetsele lennule ei ole suudetud kõike peale pakkida,» selgitas Alpiexpressi juhatuse liige. Tavaliselt jõuab see varustus aga päeva või paari möödudes puhkusereisile sõitnule järgi.

«Me saame mõõta ainult kilosid – me ei saa mõõta koti kubatuuri (ruumala – toim.) –, lennunduses neid kilosid mõõdetakse ja neid kilosid me ka väga täpselt järgime,» rääkis Tuul.

Tema sõnul oleneb see ennekõike sellest, kelle käest lennufirma on konkreetses lennujaamas pagasi käitlemise teenust ostnud. «Ega Eesti Õhk ise ka ei paki oma lennukisse asju – ta ostab seda teenust Tallinna lennujaama käest või siis Genfi või Salzburgi – kuhu me siis lendame – lennujaamade käest,» sõnas Tuul.

«Kui ühel laupäeval pakitakse 1600 kuni 1700 kilo peale – mis on kogu lennukitäie pagas –, siis teisel jääbki näiteks kümme kotti maha, sest kotid olid suuremad või pakiti kehvemini,» tõi ta välja. Ta nentis, et seetõttu on mõnedel lendudel olnud probleeme, kuid pigem on sellised juhtumid erandlikud.

«Me teeme tšartereid talvel 14 nädalat järjest ja esimesed kaheksa nädalat oli kõik väga okei – lennud on meil kogu aeg täis olnud,» märkis Tuul. Probleeme on peamiselt olnud viimastel nädalatel ning Genfist tulevate reisidega. «Neil on arvatavasti kiire olnud, mistõttu nad ei suuda pakkida,» pakkus ta.

Lennufirma kompenseerib maha jäänud pagasi

Tuule sõnul peab aga selliste möödalaskmistega seotud kulud kandma lennufirma – antud juhul siis Estonian Air. «Nad kannavad ka, sest see on nii reglementeeritud,» tõi Tuul välja, miks pagasi maha jäämine on lisaks reisijale ka lennufirmale tülikas. Ei lennufirma ega reisikorraldaja ei saa tema sõnul kunagi sajaprotsendiliselt tagada, et kogu pagas alati määratud sihtkohta jõuab.

Tuule sõnul saadavad nad (Alpiexpress - toim.) enne reisi inimestele ka eelinfo soovitustega, kuidas võimalikult vähe asju kaasa pakkida. «Oleme neile öelnud, et nad ei kasutaks selliseid suuri universaalseid kotte, kuhu lähevad suusad ja lauad kõik koos sisse – aga me ei saa ju neid ära keelata,» rääkis ta.

Kui aga midagi peab siiski Tallinnas maha jääma, siis on neil reisilistega kokkulepe, et jäetakse suusad, sest neid on võimalik üheks-kaheks päevaks rentida ning selle kulu on lennufirma kohustatud ka kompenseerima.

«Lennunduses see nii on – inimene annab pagasi lennufirma kätte, mitte reisikorraldaja kätte,» märkis ta. Kui lennufirma ei suuda seda tuua sama lennuga, siis teeb seda mõne järgmisega.

«Ega mu oma kott läheb ka seal mõnikord rändama ja polegi midagi teha – täpselt samamoodi lähen Estonian Airi kodulehele ja taotlen seal oma pagasit tagasi,» nentis Tuul.

Puhkusereisidel väiksem pagasikaal

Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelineni sõnul erinevad puhkusereisid mõnevõrra tavapärastest liinireisidest, kuna keskmine puhkusereis kestab orienteeruvalt nädal või enam ja seetõttu registreeritakse puhkuselennule ka tavapärasest suurem kogus pagasit.

«Kui tavalise turistiklassi piletiga reisija saab meie lennule tasuta registreerida 23kilose pagasi, siis tellimuslendudele saab seda mõnevõrra vähem – kuni 15 kilo,» rääkis lennufirma pressiesindaja. See tuleneb asjaolust, et lennuki kõhuosas asuv pagasiruum ning lennuki lubatud maksimaalne stardikaal on piiratud.

Ka Eskelinen kinnitab, et kui registreeritav pagas sihtkohta hilineb, siis seadusest tulenevalt vastutab reisija ees lennufirma, kelle valdusesse kohver anti. «Hüvitis sellises olukorras on piiratud, kuid oleme mõistlikkuse piires hüvitanud reisijatele kulutused, mis on juhtumiga kaasnenud – näiteks hügieenitarvete ostmine, suusarent,» sõnas ta. Lennufirma soovitab alati enne reisile minekut sõlmida ka pagasikindlustuse lepingu.

Aastas veetakse maailmas ligi kolm miljardit kohvrit või eripagasit, kadunuks jääb neist umbes 0,1 protsenti ning enamjaolt on tegu pagasi hilinemisega. Reisijal, kes sihtkohta saabudes avastab pagasi kadumise või kahjustuse, tuleb kohe pöörduda kohaliku lennujaama pagasiteenindusse ning esitada lennupilet koos pagasilipikutega. Kui reisija on teatanud pagasi kadumisest, hakatakse seda kohe otsima.

Peale pagasi leidmist edastatakse kohver lennujaama, mis asub selle omanikule kõige lähemal. Sihtkohas teavitab reisija aadressi, kuhu lennufirma omal kulul pagasi toimetab. Iga pagasi kadumise juhtum registreeritakse ülemaailmses pagasiotsingusüsteemis, mille kaudu saab reisija ka ise oma pagasi otsingut jälgida.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles