Eestis pole põhjust pudelivett juua

AS Tartu Veevärk Anne veepuhastusjaam

FOTO: Margus Ansu / Tartu Postimees

Terviseameti eelmise aasta statistikast tuleb välja, et ühisveevärgid edastavad Eesti tarbijatele valdavalt väga hea kvaliteediga joogivett.

Terviseameti järelevalve all oli 2014. aastal 1085 ühisveevärki kokku 1 110 975 püsitarbijaga, teatab amet. Aasta lõpu seisuga sai ühisveevärgist vett 84,6 protsenti kõikidest elanikest, neist 97,44 protsendil juhtudest vastas edastatav joogivesi kõikidele kvaliteedinõuetele.

Joogiveeallikana kasutavad ühisveevärgid 62 protsendi ulatuses põhjavett, 38 protsenti tarbijatest saavad joogivett pinnaveest. Pinnavett töödeldakse joogiveeks Tallinnas Ülemiste järvest ja Narvas, kus selleks kasutatakse Narva jõe vett.

Joogiveeallikana kasutavad ühisveevärgid 62 protsendi ulatuses põhjavett, 38 protsenti tarbijatest saavad joogivett pinnaveest. Pinnavett töödeldakse joogiveeks Tallinnas Ülemiste järvest ja Narvas, kus selleks kasutatakse Narva jõe vett. Joogivee kvaliteedinõuded on jagatud kolme rühma: mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajad.

Mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate piirsisalduse ületamine ohustab otseselt inimese tervist. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist saastatust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole.

2014. aastal ei olnud ühtegi ühisveevärki, kus mikrobioloogilised näitajad ei oleks pidevalt vastanud nõuetele. Üksikjuhtumeid esines, kuid pärast kohest meetmete rakendamist võetud kordusproovid näitasid, et veekvaliteet vastas kõikidele kehtestatud nõuetele. Veevõrgu kaudu levivaid haiguspuhanguid registreeriti Eestis viimati 1996. aastal.

Tervisele potentsiaalselt ohtlike keemiliste näitajate osas ei vastanud 2014. aastal nõuetele 16 veevärki. 14 veevärgil tarbijate arvuga 1968 oli tegemist fluoriidide piirsisalduse ületamisega, viiel veevärgil tarbijate arvuga 1820 oli probleeme boori piirsisalduse ületamisega. Mõningatel juhtudel oli tegemist mõlema probleemi esinemisega samaaegselt.

Terviseameti hinnangul on üldiselt veevärkide olukord seoses keemiliste näitajatega Eestis stabiilselt paranenud, tänu kas pöördosmoosseadmete paigaldamisele, uute puurkaevude puurimisele või probleemsete veevärkide ühendamisele kvaliteetse veega veevärkidega.

Joogivee mittevastavus indikaatornäitajate osas oli enamasti seotud ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega, mis on loodusliku päritoluga. Raua kõrgenenud sisaldus joogivees on sageli tingitud torustike kehvast seisundist. Raua ja mangaani liigsus põhjustab tihti ka vee hägususe mittevastavust.

15,4 protsenti elanikest saavad oma igapäevase joogivee individuaalsetest salv- või puurkaevudest, mille korrasoleku ja veekvaliteedi eest vastutavad omanikud ise. Igal kaevuomanikul on soovi korral võimalus saata oma kaevuvesi analüüsimiseks terviseameti laborisse või pöörduda nõu ja abi saamiseks terviseameti kohaliku talituse poole, kes juhendab proovivõtmisel.

Terviseamet soovitab nendel kaevuomanikul testida iga-aastaselt vee mikrobioloogilisi näitajaid ja kord kolme aasta jooksul keemilisi näitajaid. Mikrobioloogiliste näitajate osas tasuks mõõta Escherichia coli ja Enterokoki sisaldust vees ning keemilistest näitajatest aktiivses põllumajanduspiirkonnas näiteks nitriti, nitraatide ja pestitsiidide sisaldust, samuti naftasaaduste ja fluoriidide esinemist. Indikaatornäitajatest soovitab amet kaevuvees lasta uurida ammooniumi, raua ja mangaani sisaldust.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles