Kümme tõsist ohtu, mida kodus kokkamine kaasa toob

FOTO: SCANPIX

Saksa tunnustatud tarbijale suunatud teenuseid ja tooteid testiv Stiftung Warentest vaatas üle, millised hügieeninõudeid eirates võib oma pere tervise tõsisesse ohtu seada.

FOTO: SCANPIX

1. Salmonella paikneb enamasti munakoorel, mitte muna sees

Salmonella on üks peamisi toidumürgistuse põhjustajaid. Kui muna ettevaatlikult pannile lüüa, pole hirmuks põhjust. Palju harvemini leidub salmonellat munarebus. Kes valmistab toitu toorestest munadest – näiteks majoneesi – tuleks kasutada vaid värskeid ja vigastamata kanamune. Selline muna jahtub ruttu ning seda on ka kohe hea tarbida. Lapsed, haiged ning väga vanad inimesed ei tohiks süüa muna, kui see pole täielikult kuumutatud. Köögi puhul tasuks meeles pidada, et kõik töötasapinnad ning riistad, mis puutusid kokku toore munaga tuleks kuuma vee all puhtaks loputada ning seejärel pesuainega pesta. Pesta tuleks ka oma käsi.

FOTO: SCANPIX

2. Lõikelaud on sageli ohtlike bakterite ja viiruste levitaja

Kuidas küll? Need, kes ühel ja samal lõikelaual seda vahepeal puhastamata toorest liha ning salatit ette valmistavad, riskivad ohtlike patogeenide tooresse toitu jõudmisega. Saksa riskiennetusinstituut soovitab inimestel selliste võimalike kahjude vältimiseks jagada koduses majapidamises lõikelaudadele spetsiifilised funktsioonid – näiteks üks puu- ja juurviljade jaoks, teine liha jaoks, kolmas kala jaoks. Vähemalt lõikelauad, aga ka noad peaksid pärast toore toiduga kokkupuutumist saama pesuvahendi ja kuuma veega puhtaks pestud. Plastist tehtud lõikelaua võib hõlpsasti ka nõudepesumasinasse pista.

Nipp: lase puidust lõikelaual õhu käes kuivada. Korralikult puhastatud puidust lõikelaud ei kujuta plastlõikelauast mingilgi moel suuremat ohtu, näitavad uuringud. Vaheta välja need puidust lõikelauad, millel on peal nn vaod vedeliku kogumiseks – sellised lauad võivad neisse kohtadesse baktereid koguda.

FOTO: SCANPIX

3. Vähemalt 70 kraadi juures kaks minutit kuumutamine tapab pea kõik bakterid

Bakteritega saastunud toores hakkliha on kõige sagedasem haiguslike seisundeid põhjustanud toit. Need, kes tahaksid olla kindlad oma tervises, peaksid hakkliha ikkagi küpsetatult sööma. Hakkliha peaks muutuma hallikaks sealiha puhul või veiseliha puhul punakalt pruuniks. Kui kahtled, tasub kontrollida liha seesmist temperatuuri lihatermomeetriga. Kala seevastu tuleks küpsetada, kuni selle klaasjas välimus kaob ja liha saab hõlpsasti kahvliga luude küljest lahti.

Nipp: küpsetatult tuleks süüa nii külmutatud marju kui ka toorest liha. Saastunud toidu korral on mõlemad toonud kaasa infektsioone. Vähemalt kaks minutit 70 kraadi juures tagab turvalise toidu.

FOTO: SCANPIX

4. Liha rikneb 20 soojakraadi juures neli korda kiiremini kui 0 kraadi juures

Kehvalt külmutatud toidud on sageli mürgistuste põhjustajaks. Paraku ei aita näiteks salmonella puhul ka külmutamine. Suvisel ajal piknikku organiseerides peaks samuti mõtlema selle peale, kuidas valmistoitu transportides jahedana hoida. Kuumal suvepäeval kipub see eriti kiirelt riknema. Külmkappi toitu ladudes tasuks teada, et kõige jahedam koht asub alumiste köögiviljade hoiustamiseks mõeldud sahtlite kohal.

Nipp: oma külmkapi temperatuuri tuleks aeg-ajalt testida. See peaks ideaalis olema nelja ja seitsme soojakraadi vahel.

FOTO: SCANPIX

5. Mõned bakterid paljunevad ka külmkapi temperatuuride juures

Külm ei tapa mikroorganisme. Listeeria ja Yersinia bakterid levivad ka nullkraadises keskkonnas. Eriti armastavad need bakterid paljunemist köögiviljade sektsioonis ning külmkapi tagumisel seinal, mis sageli neist vohab. Eriti hea on neil paljuneda siis, kui külmkappi ununeb mõni toode, mis on halvaks läinud. Sealt saavad bakterid üle terve külmkapi lihtsasti levida.

Nipp: kata avatud toidud enne külmkappi panemist. Pese külmkappi mõned korrad aastas kuuma äädikase veega. Ära lase külmkapil mustaks saada.

FOTO: SCANPIX

6. Pesukäsnad sisaldavad rohkem baktereid kui tualetiloputusvesi

Piisab vaid sellest, kui oled korra pesukäsnaga köögi töötasapinnale tilkunud piima pühkinud ning selle vee all loputamata kraanikaussi visanud. Selline käsn on ideaalne koht bakterite vohamiseks. Uuringud on näidanud, et nõudepesulapid ja pesukäsnad kodudes sisaldavad miljoneid baktereid, aga ka haigustekitajaid. Iga kord, kui käsna või lapiga kappi pühkida, satuvad bakterid kapipindadele ning paljunevad seal rahus edasi. Seega, mida rohkem köögis toorest liha või kala töödeldakse, seda sagedamini peaks välja vahetama pesulappe ja käsnasid – soovitatavalt kuni iga paari päeva tagant.

Nipp: loputa pesulapp alati pärast kasutust hoolikalt jooksva vee all ning laota kuivama. Pesta tuleks seda regulaarselt vähemalt 60-kraadise veega kasutades kanget pesuvahendit.

FOTO: SCANPIX

7. Regulaarse kätepesuga saab bakterite hulka hõlpsalt vähendada

Käsi tuleb pesta mitu korda päevas ja hoolikalt – ühtki tööd köögis ei tasu alustada enne kätepesu, mis peaks kestma koos seebitamise ja loputamisega vähemalt 20 sekundit. Saksamaal näiteks peseb uuringute kohaselt vastavalt nõuetele käsi vaid üks kolmest sakslasest. Personaalne hügieen on köögis väga oluline – puhtad riided, kinni pandud juuksed, ehted käel ja sõrmedel pole samuti soovitatavad. Ka on mõeldamatu teha süüa mõne haavaga sõrmedel.

Nipp: pese käsi enne ja iga uut tegevust köögis – eriti kui oled puutunud toorest liha või mune. Ka pärast aevastamist või nina nuuskamist tuleb käsi pesta.

FOTO: SCANPIX

8. Salatilehtede pesemine, salatisse õli ja veiniäädika lisamine tapab 99 protsenti bakteritest

Happeline salatikaste toimib desinfektandina. Salatilehtedel võib elutseda mitmeid baktereid, pesemisega saab mõned neist eemaldatud, kuid õli ja veiniäädikas elimineerivad bakterite elulemise lehtedel kuni ühe protsendini algsega võrreldes. Pesemisnõue käib mõistagi kõigile toorestele puu- ja juurviljadele. Enne söömist peab neid korralikult pesema. Õunte ja kurkide puhul peaks veetemperatuur olema kuum ning pestes tuleks neid tugevasti hõõruda. Kapsa ja salati puhul võib välimised lehed eemaldada ning seejärel vee all loputada.

Nipp: kõikide ohtude vältimiseks peaks puu- ja juurvilju hoolikalt pesema, aga enne söömist tuleks need veel ka ära koorida.

FOTO: SCANPIX

9. Sulatatud linnulihas peitub sageli ohtralt haigustekitajaid

Sulatatud linnulihast on sageli leitud salmonella bakterit. Isegi antibiootikumi-resistentseid baktereid on sulatatud kanalihast leitud. Et bakterite vohamist vältida, tasuks külmutatud toidud pakendist välja võtta ja kaanega kaussi panna ning sellisel kujul neid külmkapis hoiustadagi – otse külmiku pinnal lebades leviksid bakterid külmkappi edasi.

Nipp: sulanud kanaga toimeta edasi nii – võta see külmkapist kaanega anumaga välja, vala sulavesi otse kraanikausist alla ning loputa kraanikauss kuuma veega üle. Puhasta tööpinnad, köögitarvikud ning käed.

FOTO: SCANPIX

10. Ka kahjurid on haigustekitajate kandjad

Puuviljakärbsed, mardikad, koiliblikad – peaagu kõiki toiduaineid ohustavad ka kahjurid. Eriti ohustavad need toite nagu jahu, pähklid, rosinad. Lihakärbsed ja vaaraosipelgad võivad levitada haigustekitajaid, mis võivad tekitada vaegusi seedeprotsessides või tekitada allergiaid, nahasügelust.

Nipp: hoia kuivaineid tihedalt suletud purkides. Aeg-ajalt tuleks kontrollida purkide sisu ja veenduda, et seal poleks kahjureid. Klaasist purgid oleksid eriti head – nii näed, mis toimub purgi sees. Kui märkad midagi kahtlast, tuleks vabaneda kogu purgi sisust.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles