Facebookis tegutseb rahaahne kasutajakontode kaaperdaja

Tundamatu arvutihäkker petab eestlastelt Facebooki vahendusel raha välja.

FOTO: SCANPIX

Facebookis on asunud tegutsema laenupakkumisi vahendav tundmatu arvutihäkker, kes oma ohvrite leidmiseks kaaperdab eestlaste kasutajakontosid, et nii inimeste usaldust võita.

«Mulle helistas üks tuttav, kes küsis, kas ma tean, et saatsin talle lingi ja jagan oma lehel mingeid kahtlaseid pilte,» rääkis tartlanna, kelle Facebooki konto eelmise nädala neljapäeval kolmeks tunniks ära kaaperdati. Selle aja jooksul kutsuti tema tuttavaid aktiivselt liituma Facebooki lehega «Laenupakkumine üksikisikute vahel». Hetkel on lehega liitunud tagasihoidlik arv inimesi – 54 kasutajat.

Pärast hoiatavat kõnet läks naine arvuti taha ja avastas, et oli sotsiaalvõrgustikust välja logitud ning enam oma parooliga sinna siseneda ei saanud. Esimese hooga helistas ta selle peale politseisse, kus talt küsiti, kas ta tahab avaldust teha. «Ma ütlesin, et ma ei tea – tahaks oma kontole ligi pääseda – ja siis soovitati veebikonstaabli poole pöörduda,» ütles naine.

Vahepeal oli ta aga jõudnud oma postkasti sisse logida ja avastas, et talle oli tulnud paar tundi tagasi järjest prantsuskeelseid teateid, kuidas tema reaalsed meiliaadressid olid kontost eraldatud. Muuhulgas sai ta teada, et tema Facebooki konto oli nüüd seotud ühe tundmatu prantsuskeelse meiliaadressiga.

«Kui ma gmailis leidsin need teavitused, et mu kontol on neid aadresse muudetud ja lingi, et kui see ei olnud mina, siis reageeriksin – siis see täiesti toimis,» ütles naine, kuidas ta lõpuks ligipääsu oma Facebooki kontole taastatud sai.

«Siis sain omale lisada lisaturvalisusena selle, et kui ma parooli tahan muuta, siis saadetakse mulle nüüd turvakood telefonile ehk et lisasin oma telefoni FB turvasüsteemi,» lisas ta. Pärast seda tegeles ta veel kuskil tund aega oma seina puhastamisega ning tema konto alt tehtud postituste kustutamisega mitmetest gruppidest.

«Tean, et sarnased teated tulid enne paarilt tuttavalt – kellega ilmselt siis juhtus sama asi,» märkis naine, kes oli näinud varemgi neid teateid, mis konto kaaperdaja tema seinale ja tuttavate postkastidesse oli jätnud.

«Selliseid lehti on veebikonstaablid  korduvalt Facebooki kaudu kinni pannud,» rääkis veebikonstaabel Maarja Punak. Tema sõnul ei ole neid massiliselt, kuid niipea, kui üks kaob, tekib teine juurde.

«Millise viiruse kaudu saadakse ligi eraisikute kontodele, et infot nende lehtede kohta inimeste sõpradele jagada, ei ole päris selge,» nentis veebikonstaabel. Muuhulgas tõi ta välja, et usalduse võitmise mõttes on see kaval trikk, kuna ka kontaktiks olevad e-postiaadressid on sageli Eestis elavate inimeste omad.

Punaku sõnul Eestis olnud ka mitmeid näiteid inimestest, keda selline odav laen huvitanud ja kes on ka reaalselt maksnud päris suuri summasid, et saada laenu tundmatult isikult internetis. «Näiteks maksti 2000 euro laenamiseks 600 eurot enne, kui inimene mõistis, et tegelikult ta seda laenu ikkagi ei saa,» kirjeldas ta.

Üks hiljutine näide oli ka selline, kus inimene kandis kelmidele üle enam kui tuhat eurot. Skeem käib läbi Wester Unioni panga ja raha liigub välismaale. Üle kantud raha inimesed enam tagasi ei saa, küll saadakse tagasi ülevõetud Facebooki kontod.

«Paraku on ka nii, et senikaua, kuni selline pettus läbi läheb, jätkub ka selliste lehtede tegijaid,» märkis Maarja Punak.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles