Soovitused, mida autoomanik peaks enne suve teadma

Suviste kummirõngaste talviste vastu vahetamine.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Kuigi suverehvid peavad autodel all olema maikuust, tasub rehvide seisukord aegsasti üle vaadata.

Ära sõida talverehvidega suvel

Suve- ja talverehvid on omadustelt erinevad, teatas rehvitootja Goodyear Dunlop. Talverehvid arvestavad näiteks pidurdusteekonnaga lumel ja jääl.

Suveperioodil talverehvidega sõites on veeretakistus suurem, mis tähendab pikemat pidurdusteekonda ja suuremat kütusekulu. Suvel talverehvidega sõites võib auto pidurdusteekond pikeneda isegi kuni mitukümmend meetrit.

Kontrolli rehvide seisukorda

Halvas seisukorras rehvidega sõites võib auto kergemini kaotada juhitavuse, pikeneb sõiduki pidurdusteekond ning auto tarbib rohkem kütust. Seetõttu on oluline kontrollida rehvide seisukorda – kergeim viis selleks on mõõta rehvimustri sügavust. Suverehvide mustrisügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid soovitav on 3 kuni 4 millimeetrit.

Samas ei pruugi rehvimustri sügavus olla piisav indikaator rehvi seisukorra hindamiseks, sest rehvi kummisegu kaotab aja jooksul oma omadused.

Vaheta rehve regulaarselt

Rehvid peab välja vahetama vähemalt iga viie aasta tagant. Samas võib teatud sõidustiil (liiga sage pidurdamine, äkilised manöövrid) ning kehval teekattel ja sillutamata teel sõitmine rehve kiiremini kulutada, millest tulenevalt vajavad rehvid vahetamist iga 3-4 aasta tagant.

Regulaarselt tuleb vahetada ka vähe kasutatud ja piisava mustrisügavusega rehve, sest rehvides kasutatav kummisegu muutub aastatega jäigemaks ja seetõttu kaotab rehv aja jooksul oma vajaliku elastsuse, mistõttu väheneb selle haarduvus teega.

Rehvid osta usaldusväärselt edasimüüjalt

Rehvid tasub osta ametlikelt maaletoojatelt, kes tunnevad põhjalikult erinevaid rehve ning jagavad ka teistelt klientidelt saadud tagasisidet.

Kivisiku sõnul eelistavad paljud autojuhid rehvide arvelt säästa ning soetavad uute rehvide asemel kasutatud rehvid. Kasutatud rehvide ostmise korral peab aga selgeks tegema nende tegeliku seisukorra: millal rehvid toodeti, mitu hooaega neid on kasutatud ning kuidas hooldatud. Samas ei saa kasutatud rehvide puhul olla päris kindel nende seisukorras, sest see sõltub paljuski eelmise omaniku sõidustiilist.

Kontrolli Euroopa rehvimärgistust

Suverehvi valides on vajalik kontrollida rehvimärgistust, sest kehva märghaardumisega rehvi pidurdusteekord võib olla märjal suvisel teel oluliselt pikem. Kergesti veerev rehv (madala veeretakistusega) nõuab vähem kütust, sest hõõrdumisele ja kuumusele kulutatakse vähem energiat. ELi rehvimärgistuses toodud erinevus A ja G klassi vahel võib tähendada kuni 7,5 protsenti väiksemat kütusekulu.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles