Guardian: Eestis on töötuna hea elada
16. aprill 2015, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti päevaleht The Guardian tõi välja maailma riigid, kus on hea elada töötutel ja puudega inimestel. Teiste suur- ja põhjariikide seas toodi välja ka Eesti.
Väljaanne kirjutab, et kuigi Eestis ei ole väga suured sotsiaaltoetused, on meil erinevalt teistest riikidest paljud heaoluga seotud teenused kättesaadavad online’is, mis hoiab kulusid madalamal. «Kodanikud saavad taotleda erinevaid hüvitisi samal ajal, ilma et nad peaksid täitma palju sarnaseid avaldusi,» seisab artiklis.
Plussina tuuakse välja ka meie töötuskindlustushüvitise maksmise süsteemi – 50 protsenti keskmisest palgast esimesed sada päeva ja 101. päevast kehtiv 40-protsendiline makse. Erinevalt paljudest riikidest maksab Eestis haigekassa ka töötute tervisekindlustusmakseid edasi.
Ka Eesti lapsehoolduspuhkus tuuakse välja kui «heldet poliitikat», kus 435 päeva jooksul makstakse vanemahüvitist 100 protsenti keskmisest kuusissetulekust. Samuti peetakse ebatavaliselt suureks meie lastetoetusi peredele, kus on kolm või enam last.
Kuigi me nägime hiljuti puuetega inimeste proteste ning avalikkuse ette on tulnud ka lugusid töövõime kaotanud inimestest, kelle väitel ilma lähedaste ja sõprade rahalise toetuseta hakkama ei saa, toob Guardian välja ka Eesti riigi makstavad töövõimetushüvitised, mis katavad arstiabi, transpordi- ja muud kulud.
Positiivsete näidetena tuuakse lisaks Eestile välja ka suurte töötu abirahadega Prantsusmaa, kus sarnaselt Eestiga peab selle saamiseks olema registreeritud töötukassasse ning aktiivne tööotsija. Samuti räägitakse Saksamaast, kus töötu lapsevanem saab lisaks muudele hüvitistele ka üle kahesaja eurost toetust iga alla seitsme aastase lapse kohta. Välja on toodud ka Iirimaa, Jaapan ja Põhjamaad.
Näiteks Norras saab haiguslehel olija 100 protsenti oma palgast kuni aasta aega. Seetõttu on aga ka pidevalt haiguslehel umbes 7 protsenti kogu tööjõust. Kuigi Põhjamaades on traditsiooniliselt olnud tugev sotsiaalkindlustussüsteem, nähakse viimasel ajal ka nendes riikides pinnale tõusmas probleeme.
Itaaliat ja Venemaad nähakse kui ühtesid kriitilisemaid piirkondasid, kus töötutel ja puuetega inimestel ei ole võimalik hüvitistest rahuldada oma põhivajadusi nagu söögi ja rohtude eest maksmine. Kõige suuremad kannatajad Venemaal on puudega inimesed, kus lisaks madalatele hüvitistele on neil diskrimineerimise tõttu ka väga raske töökohta leida.