Eestlased on 20 aastaga tarbinud 40 Ülemiste järve täit kraanivett

Ülemiste järv.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Täna 20-aastaseks saav Eesti Vee-ettevõtete Liit arvutas välja, et viimase kahe kümnendiga on eestlased tarbinud miljard kuupmeetrit värsket joogivett. Iga päev tarbib Eesti inimene keskmiselt 101 liitrit kraanivett.

«Viimase 20 aasta jooksul on eestimaalased tarbinud miljard kuupmeetrit värsket ja puhast joogivett,» ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees. «See on väga suur kogus – kui võtta arvesse, et näiteks Ülemiste järves on keskeltläbi 24 miljonit kuupmeetrit vett, on piltlikult öeldes ära tarbitud ligemale 40 järvetäit puhast joogivett.»

Kogu seda üüratut kogust joogivett ei ole Vahur Tarkmehe sõnul siiski ära joodud. Toidu tegemiseks ja joomiseks kulub keskmiselt vaid kuni neli protsenti kogu tarbitavast joogiveest, suurem osa majapidamises tarbitavast veest kulub ära lihtsates igapäevategevustes – 27 protsenti WCs käimisele, 22 protsenti pesu pesemisele, 17 protsenti dušile-vannile, 16 protsenti nõudepesule.

«Tervelt 14 protsenti igapäevasest veetarbimisest läheb aga lekete tõttu kaotsi,» täpsustas Vahur Tarkmees. Ta lisas, et lekked on tänapäeval hirmuäratavalt suured – maailmas läheb ligikaudu 30 protsenti kasutatavast mageveest lekete tõttu kaotsi, suurtes linnades võivad lekked ulatuda isegi kuni 70 protsendini.

Igapäevase veekasutuse poolest on eestlased oma 101 liitriga pigem kokkuhoidlike poolel. «Näiteks USAs kasutatakse keskmiselt 380 ja vanas Euroopas keskmiselt 150 liitrit vett ühe inimese kohta ööpäevas,» rääkis Tarkmees. «Samal ajal on maailmas aga 50-60 riiki, kus inimese kohta tarbitakse vett alla 50 liitri ööpäevas, mõnedes majanduslikult ja ka veevarude poolest vaestes riikides, nagu Gambia, Mali, Somaalia, Mosambiik isegi alla 10 liitri ööpäevas. Samal ajal on Maailma Terviseorganisatsiooni WHO kinnitusel minimaalne veekogus, mida inimene vajab, 19 liitrit päevas,» selgitas ta.

Eesti vee-sektori ettevõtted viimase 10-15 aasta jooksul investeerinud asulate veevärkide parendamisse ligikaudu miljard eurot nii oma kui Euroopa Liidu struktuurfondide raha ning tänu sellele on joogivee kvaliteet ja kättesaadavus paranenud. «Näiteks kui veel aastal 2002 oli terviseameti andmetel joogivee mittevastavus loodusliku päritoluga ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisalduse osas 35,5 protsenti, siis 2013. aastaks langes see protsent 8,29ni,» selgitas Tarkmees.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles