Tasuta kilekottidest saab ajalugu

FOTO: SCANPIX

Kuna Eesti peab 2025. aastaks oma kilekotitarbimist tunduvalt vähendama, ei pruugi varsti enam isegi õhukesi läbipaistvaid kilekotte poest niisama saada. 

Euroopa Parlament võttis eile vastu eelnõu, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid tunduvalt vähendama õhukeste kilekottide tarbimist. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul Eestis ei ole veel toimunud sisulist arutelu ega ka langetud otsust, kuidas täpselt tarbimist vähendama hakatakse. Samas peab ta tõenäoliseks, et rakendatakse mõlemat direktiivis pakutud võimalust – maksustada kõik kilekotid ja seada eesmärgiks ka konkreetne maksimaalne tarbimise tase. «Üks ei välista siin teist,» ütles Eek.

Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul kasutati 2012. aastal Eestis 38 tasulist plastkandekotti ja 171 tasuta pakendamiseks mõeldud kilekotti inimese kohta aastas – kokku 210 kilekotti, mis on samas suurusjärgus nagu Euroopa Liidu keskmine. «Kusjuures see näitaja ei kata eraldi müüdavaid prügikilekotte ja muud sellist,» lisas Eek. 2025. aastaks peab see arv langema 40 kilekotini aastas.

«Paljudes Euroopa Liidu riikides on poekilekotte jagatud tarbijaile tasuta, Eestis on vähemalt n-ö kandekottidel alati olnud ka hind, üldiselt umbes 10-15 senti, mistõttu nende tarbimine on ka üsna mõõdukas ehk ligi 40 kotti inimese kohta aastas,» ütles Eek. Samas ei ole tema sõnul õhemaid puuviljade ja juurviljade pakendamiseks mõeldud kilekotte Eestis maksustatud ja see ei ole motiveerinud ka nende tarbimist vähendama.

«Siiski on turul ka selliste kilekottide alternatiiviks korduskasutatavad võrkkotid,» lisas Eek. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles