iDeal kampaania

Ministeerium: reoveesetet ei tohi kasutada köögiviljapõllul

Köögivilja põld

FOTO: SCANPIX

Keskkonnaministeeriumi sõnul ei ohusta Tallinna Vee tasuta jagatav reoveesettest tehtud haljastusmuld mitte ainult loodust, vaid ka inimest ning kindlasti ei tohiks seda kasutada köögiviljade, marjade, ravim- ja maitsetaimede kasvatamisel.

«Reoveesete on reovee puhastamise tagajärjel tekkiv tahke osa, mis sisaldab lisaks taimede toitainetele ka saasteaineid,» ütleb keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk. Tema sõnul võib settes sisalduda ohtlikke aineid, raskmetalle, haigusttekitavaid mikroorganisme, ravimijääke ja muud sellist.

«Kui need ohtlikud ained näiteks ühele põllule kokku kuhjatakse, ei mõju see ümbritsevale keskkonnale eriti hästi – haigustekitajad ja ravimijäägid võivad elusorganismidel tekitada resistentsust antibiootikumide suhtes või nakkushaiguste levikut,» lisab Kuusik. Need toitained, mida taimed ära kasutada ei suuda, muutuvad veekogudele saasteaineteks.

Et vältida võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale ning inimese tervisele, on sette kasutamisele seatud reoveesette määrusega piirangud. «See tähendab, et setet võib kasutada vaid kindlal otstarbel ning tingimustel,» märgib ministeeriumi nõunik.

Näiteks ei tohi setet kasutada maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Samuti on keelatud maal, kuhu on setet laotatud, aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi toiduks või söödaks.

Lisaks kehtib nõue, et sette kasutaja peab pidama põlluraamatut, kuhu kantakse sette kasutamise aeg, koht ning analüüsiandmed. «Loomulikult ei tohi sete sisaldada raskemetalle koguses, mis ületab määrusega seatud piirväärtuseid,» toob Kuusik veel välja.

Lisaks reoveesette määruse nõuetele kehtib reoveesette kasutamisel ka jäätmeseadusest tulenev nõue, mis kohustab sette kasutajal oma tegevuse registreerima keskkonnaametis. Ministeeriumi sõnul on Tallinna Vesi selle aga kohtus vaidlustanud.

Ka keskkonnaamet toonitab, et kõik reoveesette kasutajad peavad võtma arvesse, et selle kasutamisel on kindlad piirangud. «Selleks, et mitte oma tervist ohtu seada, on keelatud sette kasutamine näiteks köögiviljade ning muude toiduks või söödaks kasvatatavate taimede kasvualal,» sõnab keskkonnaameti sisekommunikatsiooni peaspetsialist Maiki Lipand. Kindlasti tuleb laotatud sete viia mulda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust.

Sette kasutaja peab teadma, et tal tuleb arvestust pidada sette kasutamise aja, koha, koguse ning kvaliteedi osas. «Lisaks peab sette kasutaja oma tegevuse registreerima keskkonnaametis, kuna reoveesette näol on tegemist jäätmetega,» märgib Lipand.

Kas keskkonnameti esindaja juhib tähelepanu Tallinna Veele tehtud erisusele selles küsimuses. «Nimelt kohustas kohus keskkonnaametit väljastama kohtuvaidluse ajaks loa, mille kohaselt võib Tallinna Vesi reoveesetet üle anda ka isikutele, kellel puudub selleks vajalik õigus,» ütleb Lipand.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles