Noored eelistavad välismaist

Muugal elav Jelena Krivka ütleb, et pooltel juhtudel pöörab ta toidukaupade ostmisel tähelepanu ka toidu märgistusele. Foto: Albert Truuväärt / Scanpix

Kuigi kodumaise toidu osakaal on eestlaste eelistustes viimase kümne aastaga kasvanud, leiab kuni 35-aastaste noorte ostukorvist siiski rohkem välismaalt tulnud toitu.

Muugal elava Jelena Krivka (27) ostukorvi kõige sagedasemad toiduained on juur- ja puuviljad, piim, kanaliha. Võrreldes eelmise aastaga on tema kolmeliikmelise pere toidukorv oluliselt muutunud. «Ma ei söö leiba ega saia, makarone,» räägib naine, kes on nisutooted vahetanud Soome päritolu Finn Crispi näkileibade vastu.

Ühe lapsega pere toidulaualt on jäänud ära ka erinevad viinerid ja vorstid. Varasemast enam ostavad nad aga juustu ning puu- ja juurvilju. «Toitume tervislikumalt kui eelmisel aastal,» sõnab Krivka. Selles osas eelistab ta võrdselt nii eesti- kui välismaiseid tooteid. «Suvel tavaliselt ma ei osta, kuna meil kasvab kasvuhoones endal kõik,» märgib naine.

Kuigi Jelena Krivka pere toiduostmise harjumused on viimase aasta jooksul oluliselt muutunud, kuulub ta üksnes nende seitsme protsendi eestlaste hulka, kellel mullu need muutused nii suured olid. Valdava osa eestlaste jaoks jäid toiduainete ostu- ja tarbimiseharjumused 2014. aastal varasema võrreldes samaks. Seda tõi põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi viidud TSN Emori uuringu järgi välja 70 protsenti vastajatest. Ülejäänud muutsid oma harjumusi mõnel määral.