Spetsialist: ka Eestis on sularahamaksete osakaal vähenenud

Sularahata arveldamine

FOTO: SCANPIX

Rando Pärna esitab oma nägemuse sellest, mida on Eestil õppida mitmete Skandinaavia riikide maksesüsteemide kaasajastamisest, kus liigutakse sularahast täieliku loobumise suunal.

Nii on näiteks Taani valitsus eesotsas riigi rahandusministeeriumiga teinud ettepaneku lubada tanklatel, restoranidel ja riidepoodidel enam mitte vastu võtta sularahamaksed, mille tulemusel peaks lihtsustama ettevõtlusega tegelemine ning suurenema ka riigi majanduskasv. Miks Eesti peaks võtma enda põhjanaabritelt eeskuju?

Skandinaavia riikidest peame eelkõige eeskuju võtma seetõttu, et ka Eestis on sularaha maksete osakaal juba märgatavalt vähenenud ja tarbijad eelistavad eelkõige kaardimakseid ning kui võtta  aluseks Euroopa ja maailma tendentse, siis liigutakse järjest enam mobiilsete makselahenduste poole.

Eesti Panga avalikel andmetel on Eestis ühe inimese kohta 1,3 pangakaarti – Euroopa keskmine on 1,4 – ning siin tehakse aastas inimese kohta vähemalt 189 kaardimakset.  Eesti on sellega kaardikasutamise aktiivsuse poolest Rootsi, Soome, Taani, Suurbritannia ja Luksemburgi järel kuuendal kohal.

Juba praegu kasutatakse pangakaarti peamiselt maksete tegemiseks ning sularaha võetakse välja seitse korda harvem. Seejuures on aasta-aastalt vähenenud nii pangautomaatide arv kui ka suurenenud sularahakäitlemise teenustasud, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral ka maksesüsteemi muutumist, sest tarbijad eelistavad kiiremaid, soodsamaid ja mugavamaid makselahendusi.

Ettevõtete poolelt soodustab sularahamaksetelt üleminekut elektroonilistele makselahendustele see, et vähenevad nii sularaha käitlemise ja turvamise kulutused kui ka aeg, mis kulub klienditeeninduses sularaha arvutustele ning tagastamisele.

Omlis Global Mobile Payment Snapshot 2014  andmetel on maailmas vaid 1,3 miljardit aktiivset krediit- või deebetkaarti ja enam kui 5 miljardit aktiivset mobiiltelefoni.

Arvestades, et Eesti statistikaameti andmetel kasutab ligikaudu  85 protsenti eestlastest igapäevaselt mobiiltelefoni, siis on just mobiilsed maksesüsteemid meie lähitulevik, seda enam, et mobiilimaksetele üleminek toimub sularaha kasutamise vähenemise ja kaardimaksete arvelt.

Juba 2012. aastal tõi Swedbanki elektrooniliste kanalite juht Arno Pae meedias esile, et esmakordselt panga ajaloos tehti ühes kuus mobiiliga rohkem makseid kui kontorivõrgus kokku, poodides see-eest maksti võrreldes varasemaga oluliselt rohkem  pangakaardiga. Juba kolme aasta eest peeti loogiliseks sammuks, et järgmisena liigub maksmine pangakaardilt mobiiltelefoni.

Vastavalt uuringufirma Gartner andmetele on viimastel aastatel suurenenud mobiilsete maksete osakaal Euroopas  vähemalt 12,4 protsenti ning see tendents on kiiresti kasvav. Enamik mobiilimakseid on seni tehtud transpordi-, piletmüügi-, digitaalteenuste- ja jaekaubandussektoris.

Sularahalt mobiilsetele makselahendustele üleminek – mis muutub?

Tarbijate ja klientide kontekstis on suurimaks muutuseks klienditeeninduse taseme tõus, sest kui ettevõte aktsepteeriks sularaha asemel  ja kaardimaksete kõrval ka mobiilseid makseid, siis kuluks ühe kliendi arve tasumisele kordades vähem aega, mida saaks kasutada parema teeninduskvaliteedi pakkumisele ning seeläbi rohkemate klientide teenindamisele sama ajaga.

Lisaks kaasneb mobiilimaksetega ka mugavus, et klient ei pea kaasas kandma paksu rahakotti või erinevaid maksekaarte, seda enam, et kui rahakott on koju ununenud, siis mobiiltelefon on sõltumata ajahetkest enamasti alati kaasas.

Ettevõtete poolelt on sularahamaksete osakaalu vähenemisel põhiliseks eeliseks tehingute kahanevad kulutused ning kuna kaob füüsiline raha, siis ka kuritegevuse vähenemine, seda enam, et elektrooniliste maksete kontrollimine on kordades paremini turvatud kui sularahamaksete puhul.

Laiemalt vaadatuna aitab näiteks globaalse konsultatsiooniettevõtte McKinsey & Company uuringu kohaselt elektrooniliste maksesüsteemide kasutamine muuta riigi pangandussüsteemi efektiivsemaks ning lisaks vähedada ka varimajanduse osakaalu, kuna maksutulu oleks lihtsamini kontrollitav.

Kuigi maksesüsteemi läbipaistvus ja kontrollitavus erinevatel hinnangutel paraneb, võib siiski tekkida küsimus, kas erinevad mobiilimakse lahendused on ka tarbijate jaoks turvalised. Siinkohal kinnitavad arendajad, et mobiiliga maksmine on turvaline, kui kasutada platvorme ja rakendusi, mis vastavad rahvusvahelistele ja sealhulgas Euroopa Keskpanga turvalisuse nõuetele – neid on Eestis ja Euroopas kasutusel juba mitmeid.

Eelkõige on oluline tutvuda rakenduste haldajate tingimustega. Suuremad platvormid, mis võimaldavad ettevõtetel mobiilimakseid vastu võtta, vastavad igal juhul nõutud tingimustele ja võimaldavad juba ka Eesti ettevõtetel turvaliselt mobiilseid makseid vastu võtta.

Põhilised mobiilimakse viisid

Kõige lihtsamini teostatav ja levinum võimalus mobiiliga maksta on kasutada QR (quick responce) koodi. Selleks peab inimesel olema telefoni alla laetud mobiilse rahakoti rakendus, mis on seotud näiteks pangakaardi või telefoniarvega. Ostu sooritades tuleb skaneerida toote või teenuse QR kood ning sooritada seejärel mobiilse rahakotiga makse. QR koodi-põhise mobiilimakse eeliseks on see, et enamik kasutusel olevaid nutitelefone võimaldab koodi skaneerida ja teenust kasutada ning see teeb teenuse tarbijale lihtsasti kättesaadavaks.

Lisaks on võimalik mobiilimakse sooritamiseks kasutada NFC ehk near field communication tehnoloogiat – sel juhul piisab kui maksesüsteemiga liitunud mobiiltelefon panna hetkeks kaardilugeja vastu ning makse ongi sooritatud. NFC tehnoloogia miinuseks on hetkel asjaolu, et enamikel tarbijatel ei ole veel NFC põhiseid mobiiltelefone kasutusel, kuigi nende arv järjest tasapisi kasvab. Erinevaid tehnoloogiaid küll katsetatakse, ent võimust ei ole neist ükski veel võtnud.

Rootsi ja Taani näited sularahamaksetelt elektroonilistele ja seejuures mobiilsetele maksetele üleminemise kohta on ühteaegu inspireerivad ja ka suunda näitavad. Uudsete lahendustega kaasas käimine võib anda taaskord Skandinaaviale olulise majandusliku konkurentsieelise ja seda olukorras, kus nii ettevõtted kui ka riigid juba mitmendat aastat majanduskasvu nimel tugevat tööd teevad.

Meil on võimalik põhjanaabritest eeskuju võtta. Veelgi enam, meil on võimalik Eestis kasutatavaid makselahendusi kiiresti ja mugavalt uuendada –  seda enam, et kõik tehnilised võimalused on selleks olemas.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles