Teraapias osalevatele loomadele tahetakse paremat kaitset

Ilo-Hanna Keres koos teraapiakoer Martaga lemmiklooma sõpruse kuu avaüritusel kohvikus Komeet.

FOTO: Oleg Hartsenko

Advokaat ja loomasõber Ilo-Hanna Kerese sõnul puudub Eestis õigusakt, mis reguleeriks täpselt loomade kaasamist erinevates terapeutide ja pedagoogide läbiviidavates sekkumistes.

Sekkumine on eesmärgipärane tegevus, mis kaasab terapeutiliste tulemuste saavutamiseks loomi tervishoiu, sotsiaaltöö, hariduse ja teiste inimesele suunatud teenuste valdkondades, kirjutab Eesti abi- ja teraapiakoerte ühing oma kodulehel.

Sekkumise reeglite olemasolu aitaks kaitsta nii loomi kui ka nendega töötajaid ning loodetavasti tõsta kaasamiste arvu.

Advokaat ja loomasõber Ilo-Hanna Keres kinnitas, et Eestis reguleerib kehtiv loomakaitseseadus ennekõike loomade kaitsmist inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. «Sama seadus võiks reguleerida ka loomade abil tehtavates sekkumistes osalevate loomadega seotud tegevusi, sest ravi- või õppeprotsessi kaasatud looma heaolu on sama tähtis kui kõigi teiste heaolu,» selgitas Keres. 

Loomakaitseseadus näeb ette, et eriülesannete täitmiseks treenitud loomad, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või päästeamet, peavad, nagu kõik lemmikloomad, regulaarselt läbima tervisekontrolli. «Lisaks peab loomal olema võimalus liigiomastele käitumisharjumustele vastavalt näiteks kraapida, kaevata, närida vms, võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat ning võimalus suhelda. Korrakaitseseaduses käsitletakse teenistuslooma nii erivahendi kui ka abivahendina, ka puuetega inimeste juhtkoerad on käsitletavad abivahendina. Teraapiakoerte regulatsioon puudub üldse,» lisas Keres

Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu (EATÜ) juhatuse liikme Maarja Tali sõnul kaasatakse Eestis sekkumistesse peamiselt koeri ning hobuseid, kuid mujal maailmas on väga levinud ka muude loomade, näiteks minisigade, kasside ja lindude, kasutamine.  

Tali nõustub, et Eesti vajab regulatsiooni, mis aitaks kaitsta sekkumistes osalevaid loomi. «Stressis või väsinud loom võib reageerida tavapärasest erinevalt. Taoliste olukordade ennetamiseks on oluline määratleda konkreetsed tingimused, mida peaksid arvestama nii terapeudid kui ka pedagoogid, kes on oma töösse looma kaasanud,» selgitas Tali. Sekkumiste ajal on väga oluline jälgida, et koera ei traumeeritaks ega üleliia kurnataks.

«Arvestama peab ka konkreetse koera iseloomuga. Nii näiteks ei sobi väikelaste teraapiaks koer, kes ei talu sabast sikutamist, kallistamist ja muud sellist, mida lapsed ikka teevad; küll aga võib see loom sobida väga hästi vanuritega suhtlema või lugemiskoeraks,» lisas Tali.

Loomade kaasabil tehtavad erinevad sekkumised inimeste heaolu tõstmiseks on Eestis uudne ala ning otsuse seda rakendada teeb konkreetse ravi- või õppeasutuse juht. „Kui on otsustatud kaasata loom ravi- või õppeprotsessi, siis tuleb selleks asutuse juhil sõlmida leping, mis sätestab lisaks tasule ka poolte vastutuse ja teenuse osutamise tingimused. Praegu kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse loomale asjade kohta käivaid sätteid ja loomaomanik vastutab, kui loom tekitab kahju, sõltumata omaenda süüst selle kahju tekkimisel. Samas on loomadele asjade sätete kohaldamine teatud juhul vajalik puuetega inimeste kaitseks, kes kasutavad abikoeri kui abivahendit ning võivad loomaga seetõttu kõikjal liikuda,“ tutvustas Keres kehtivat seadust.

«Tegelen koostöös Eesti Loomakaitse Seltsiga loomadele asjade regulatsiooni rakendamise probleemiga. Uurime praegu teiste riikide praktikat, et võtta üle parim. Plaanime sügiseks valmis saada muudatusettepanekud,» tutvustas Keres edasisi plaane loomade õiguste eest seismisel. Nii

Tali kui ka Keres kinnitavad, et loomad väärivad meie sõprust, austust ja kohusetunnet, sest vaid nii on neist abi ja nad saavad pakkuda ühiskonnaliikmetele vaimset ning füüsilist tuge.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles