TÜ teadlased: veepuhastamine võib tekitada radioaktiivseid jäätmeid

Jooksev vesi.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlased viisid läbi uuringu, mis hindas esmakordselt madal-aktiivsete radioaktiivsete jäätmete koguseid, mida veetöötlusjaamad Eestis igapäevaselt tekitavad.

Viimastel aastatel on selgunud, et kõrgendatud loodusliku radioaktiivsusega Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavee puhastamise tulemusel võib vees sisalduv radioaktiivne materjal olulisel määral veetöötlusjaamadesse akumuleeruda ning muuta sellega veetöötlusjaamad töötajatele kiirgusriski allikaks, teatas Tartu Ülikool.

Nii võib joogivee tootmine muutuda seadusandluse silmis kiirgustegevuseks.

«Läbiviidud uuringud võimaldavad kõrvutada kõrgenenud radioaktiivsusega joogivee tarbimisest põhjustatud kiirgusriske veetöötlemisel tekkinud radioaktiivse materjali poolt tekitatud kiirgusriskidega ning kujundada parimat strateegiat riskide vähendamiseks nii joogivee tarbijatele kui ka veekäitlejatele,» rääkis uuringu projektijuht, Tartu ülikooli tahkisefüüsika vanemteadur Madis Kiisk.

Kiisk tõdes, et Cm-V põhjavett kasutab joogiveega rohkem kui 200 000 tarbijat, kellest umbes 90 protsenti saavad kõrgema radioaktiivsusfooniga joogivett, kui seadusandlus kehtestab. «Samas on oluline rõhutada, et tegemist on siiski madalate kiirgusriskidega,» lisas ta. Antud uuring käsitles valitud Cm-V veetöötlusjaamasid Põhja-Eestis.

Cm-V põhjavee viimiseks seadusega kehtestatud kvaliteedinäitajate tasemele tuleb vett puhastada. «Viimaste aastate uuringutulemused kinnitavad, et valdavalt kasutatavad, peamiselt raua ja mangaani ärastamisele suunatud veetöötlustehnoloogiad ei suuda tagada soovituslikku radioaktiivsuse fooni joogivees ning samal ajal ei suudeta vältida ka radioaktiivse materjali teket veetöötlusjaamades,» ütles Kiisk.

Kiisk arutles, et kuigi suurem radioaktiivsuse ärastamine ja akumuleerimisvõime veetöötlusjaamas on tarbijatele positiivne, kuna nii saab tarbija radioloogiliste näitajate poolest puhtamat joogivett, vajame me tehnoloogilisi muudatusi veetöötlusprotsessides, et vähendada või vältida radioaktiivse materjali tekkimist.

«Radioaktiivse materjali käitlemine ja sellega kaasnevate kiirgusriskide kontrolli all hoidmine toovad kaasa lisakulusid veetöötlejatele, mis omakorda mõjutab joogivee hinda tarbijatele,» tõdes teadlane.

Kiisk lisas, et kuigi tavainimene veetöötlusjaamade protsessidega kokku ei puutu ja neid mõjutada ei saa, on oluline kasvatada tarbijate teadlikkust – millist kvaliteeti joogiveelt nõutakse ja millised on kvaliteedi tagamisega seotud riskid ja kulud.

Reedel, 22. mail algusega kell 13 kutsuvad Tartu ülikooli keskkonnafüüsika labor, keskkonnaministeerium ja Eesti vee-ettevõtete liit osalema teabepäeval «Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades.» Teabepäev toimub keskkonnaministeeriumi I korruse suures saalis (Narva mnt 7a, Tallinn).

Projekti läbiviimist finantseeris keskkonnainvesteeringute keskus.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles