Test: kuidas paistab Eesti telepilt Samsungi 65“ supertelekast?
20. mai 2015, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Animasarja «Futurama» tegelasele Fryle heideti ette, miks see kuskil väljas ei käi ja oma elu ainult telekat vahtides raiskab. «Sellel teleka resolutsioon on parem kui päris elul,» vastas Fry. Pärast seda, kui olin Samsungi 65“ (diagonaal 163 cm) SUHD telerist tund aega 4K resolutsioonis demoklippe vaadanud ja siis pilgu aknast välja heitsin, oli mul sama tunne.
Kui telekas koju jõudis, lahti sai pakitud ja telekalauale sätitud, tõmbas elutuba mitme numbri võrra kokku nagu villane kampsun pesumasinas. Viskasin kohe paar raamaturiiulit välja ja nihutasin pooleteise meetri võrra seina, et saaks tugitoolid korralikult paigutada. Tegelikult saab 65“ telerit rahulikult paari meetri kauguselt vaadata, aga selleks peab vastav sisu olema, st 4K tihedusega video. Seaduslikult õnnestub seda hankida praegu enamasti YouTube’i demoklippidest, mida ka teler veatult esitas.
Erinevate videoresolutsioonide võrdlus. Meil kasutatav PAL SD on 576x720 pikslit.
UHD
Teleri ühendasin juhtmevabalt standardse Elioni Thomsoni ruuteriga (allalaadimiskiirus 20 Mbit/sek). 4K videote laadimisaeg oli mõni sekund, siis jooksis pilt sujuvalt ja tõrgeteta. Demoklipid on muidugi ülidetailseks ja teravaks joonistatud, nii et loodusvideos või üle lugeda emalõvi kõige intiimsemad karvakesed. Olen kindel, kui teler viia samasse keskkonda, kus klipp salvestatud, siis paistab ekraanil olev ilusam kui reaalsus. Kuskilt mujalt legaalset 4K sisu ei legaalselt hankida ei õnnestunud. Mulle lubati, et Samsung pakub teleriga kaasa välist kõvaketast, kus mõned filmid peal, kuid see, nagu ka kaasas käivad 3D prillid, testiperioodil minuni ei jõudnudki.
Full HD ja HD ready
Kui vaatamiskaugust meetri-paari võrra veel kasvatada, siis saab väga nauditava elamuse ka FHD filmidest. Vaatasin ära oma tosin filmi, mida omal ajal kinos näinud, tahtnud veelkord vaadata, kuid pole oma väikesest telerist raatsinud. HD ready filmide puhul võis kiiremates stseenides märgata teatavat säbru. Siiski väga nauditav telerivaatamiskogemus seni, kuni 4K sisu liikuma hakkab.
SD ehk tavaline Eesti telepilt
Vaene teler peab PAL SD pildi (576 horisontaalset rida) üle ekraani venitamiseks igale pikslile oma 20 pikslit ise juurde mõtlema. Asja ei tee paremaks ka see, et sellise resolutsiooniga signaal on teie koju jõudes veel üsna jõhkralt, st kadudega kokku pakitud. Tulemus on õudne, ekraan on täidetud pöidlasuuruste ruudukestega. ETV puhul oli tulemus mõnevõrra parem kui kommertskanalitel. Võib-olla selle pärast, et sealt vaatasin uudiste- ja jutusaateid, kus ekraanil rahulikud rääkivad pead. Aga kultuurisaate «OP!» geomeetrilise algusgraafika diagonaal- ja ümarjooned nägid välja sama sujuvad kui Wolfenstein 3D omal ajal.
Kommertskanalite puhul läks asi veel hullemaks. Eriti oli seda näha saates «Eesti otsib superstaari», kus on palju kiireid plaanivahetusi ning muutuvaid värve, samuti reklaamides ja märulifilmides. Pimedaks jäämise vältimiseks tuleb telerist nii kaugele minna, kui vähegi võimalik. Aga mis mõtet siis suurel telekal üldse on? Suur tänu, Eesti telekanalid ja pildiedastajad.
Pilt ja operatsioonisüsteem
Tehaseseadetes oli teleri pilt Samsungilikult räme – nagu vulgaarselt võõbatud laadahoor. Kõike liiga palju. Aga kui menüüst seadeid kohitseda, sissejuhatuseks igat nihikut (eeskätt kontrast ja taustvalgus) kümme protsenti vasakule kiskuda, hakkab asi inimlikumaid vorme võtma. Muide, spetsiaalse testprogrammi ja kalibraatori puudumisel on pildi normaalseks keeramisel hea katseloom Tallinna TV HD kanalil jooksnud Linnar Priimäe saade «Ars longior»: valgepäine Priimägi valges kampsikus valgel geomeetrilisel taustal. Kui ta veel vahepeal näitaks musta kassi pimedas toas, saaks kontrasti ka sättida.
Nutiteler jooksutab Samsungi Tizen operatsioonisüsteemi, mis on pärast lühikest õppekurvi hõlpsasti mõistetav ja mis peaasi, kiire. Seade ei pane kasutajat kordagi enda järgi ootama ja on enam-vähem loogiliselt üles ehitatud. Eestikeelne menüü pakub kohati veidraid termineid, inglisekeelne on arusaadavam. Kasutaja võib telerisse eraldi rakendusi paigaldada, aga testi ajal oli nende valik napp ning kasutaja jaoks mõeldud salvestusruumi vaid mõni gigabait.
Huvitavana tundus funktsioon, mis pildi natuke koomale tõmbab ja parempoolsesse külge kuvab menüü, kuhu ilmuvad vaatajate #saatenimi varustatud kommentaarid sotsiaalmeediast. Sissehitatud rakendustest kasutasin valdavalt YouTube’i, sest kõike muud teeb parasjagu kätte sattunud telefon või nuhvel paremini.
Ühendasin teleri taha terabaidise välise kõvaketta, mis ilusti ära tunti ja nii eksootilist videoformaati ma ei leidnudki, mida see poleks suutnud maha mängida. Samuti esitati veatult üle koduvõrgu ette antud sisu.
Samsungil on kaasas kaks pulti, tavaline mitmekümnenupuline ja pisem, mis näpuga sensorit puudutades hiirekursori ekraanile manab. See viimane oli parim sellesarnane, mida mul on olnud võimalus kasutada. Eriti mugav on sellega virtuaalsel klaviatuuril tekse sisestada. Ainult veebilehe kerimine on kohmakas. (Muide, portaal Delfi arvas teleri veebilehitseja põhjal, et mul on käes 65“ telefon ja kuvas vastavalt mobiililehe vaate.)
Perifeeria ja heli
Telekaga käib kaasa väheldase assortiikarbi suurune alumiiniumist karbike, mille küljes on kõik sisse-ja väljaviigud. See on väga kaval lahendus, sest ehkki tekib juurde üks eraldi seade, saab selle riiulisse ära peita. Nii et telerist tuleb välja vaid kaks juhet, toide ja üks signaalikaabel. Puhas ja elegantne. Protsessor asub samuti selles karbikeses ja tööd tehes läheb ta päris soojaks. Jahutuse eest hoolitseb ülivaikne ventilaator.
Selle tehnilise lahenduse tõttu on telerisse endasse suudetud päris korralikud kõlarid peita. Tänapäeva üliõhukeste telerite puhul tubli saavutus. Heliseadetest saab valida, kas teler on kinnitatud seinale või istub oma jalal, vastavalt kasutatakse siis lähimat pinda resonaatorina. Tavakasutuses, st uudised ja seriaalid heli küll ja veel.
Soundbar ehk ribakõlar
Tehniliselt pole ribakõlar soundbari tähistamiseks õige termin, aga täpsemat ma eesti keeles ka ei tea. Igal juhul soovitab Samsung oma superteleri juurde osta ka täiendava heliallika.
Kõlari ribaosa on täpselt sama lai ja sama kõverusega kui telerikraan ja selle võib sujuvalt teleri külge monteerida. Visuaalselt väga puhas lahendus. Lisaks veel juhtmevaba (st vajab ainult toidet) madalsageduskõlar ehk subwoofer, mille võib paigutada sinna, kus ta kõige paremini kõlab. Tegelikult pannakse see muidugi sinna, kus ta kõige vähem silma torkab, sest tänu kõrgläikelisele plastviimistlusele kattub see tavalises elamises juba poole tunni pärast nähtava tolmuga.
Samsungi teatel on tegemist 9.1 süsteemiga, aga see 9 ei tähenda siin mitte diskreetseid kanaleid, nagu eraldi kõlaritega kodukinosüteemides 5 või 7, vaid seda, et ribakõlaris on 9 kõrg/kesksagedushääldit. Mõnedel sellistel süsteemidel on kaasas mikrofon, mis häälestades ruumikaja uurib ja siis proovib seadme protsessor peegelduste kaudu kuulajale kaja kaudu ruumilist heli tekitada. Antud kõlarisüsteem seda ei paku ja kahtlen, kas see minu valdavalt raamaturiiulite ja kassidega sisutaud elutoas ka erilist efekti suudaks tekitada.
Eraldi kõlarisüsteem teeb muidugi kõvemat ja madalamat häält, kui teleka sissehitatud kõlarid seda suudaksid. Menüüs on mitmeid seadeid, nt surround ja dialog, mis heli erinevalt moonutavad. vahe on küll kuulda, aga midagi nauditavat selles pole. Kõlarisüsteemi peamine funktsioon paistab olevat madalsagedusliku müdina tekitamine filmide juurde, sellega saab seade hakkama.
Muusikakuulamiseks see ei kõlba, sest esiteks määritakse heli stereopilt ühtlaselt mööda ruumi laiali ja subwoofer undab 2-3 noodil. Vahe korraliku stereovõimu ja kõlaritega on mäekõrgune.
Kokkuvõtteks
Samsungi 9. seeria teler on tähelepanuväärne tükk tehnoloogiat, mis ideaaltingimustel, st korralikult häälestatuna ja (ultra)kõrglahutusega sisu olemasolul pakub fantastilist vaatamiselamust. Kui põhiliselt vaadatakse Eesti telekanaleid, siis on see mõttetu ost, sest nähtavas tulevikus ei kavatse need isegi FHD signaali edastama hakata, saati siis 4K. Kes tahab tõesti suurt pilti, saab sama raha eest korraliku FHD projektori koos ekraaniga ja jääb veel üle ruumi pimendamiseks. Samas on teler mugavam igapäevaseks kasutamiseks.
9.1 ribakõlarit julgen soovitada neile, kes tahavad teleri helist kõvemat mürtsu, kuid sisekujundus või maitse ei luba kasutada eraldiseisvaid kõlareid. Selle raha eest saab komplekti korralikust stereovõimendist või ressiiverist pluss kõlarid, mis esitavad muusikat ja filmiheli vähemalt kolm korda paremini.
Samsung 9000-seeria 65“ SUHD nutiteler. Hind Eestis Hinnavaatluse andmetel alates 3979 eurot
Samsung HW-J8500 ribakõlar. Hind Eestis Hinnavaatluse andmetel alates 899 eurot