Lugeja küsib: mis saab riidekonteinerisse viidud riietest?

Tänavatele ja kaupluste juurde paigaldatud punavalgetesse konteineritesse võib viia vanu riideid, jalanõusid ja mänguasju.

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

«Mind huvitab, mis saab edasi nendest riietest, mida viiakse Jäätmekeskuse punastesse riidekointeineritesse? Mul naine kodus peseb-triigib kõik vanad riided ära, aga kui need hiljem lihtsalt ära põletatakse, siis pole sel ju mõtet,» rääkis lugeja.

Vastab Tallinna Jäätmekeskuse esindaja Annela Ilumets.

Tallinna piiril Tänassilma Tehnopargis asuv Humana Sorteerimiskeskus käitleb ligi 200 tonni kasutatud rõivaid nädalas. Riided sorteeritakse vastavalt kvaliteedile ja kasutusotstarbele. Osa müüakse Eesti ja Läti kauplustes katmaks tegevuskulusid (rendid, palgad, transpordikulud jms), osa suunatakse arenguabiks peamiselt Angolasse, Malawisse ja Mosambiiki, osa saadetakse ümbertöötlemiseks peamiselt Indiasse ja Pakistani ja väike osa jääb ka prügiks. Prügisse lähevad ainult asjad, mida kuidagi pole võimalik ümbertöötlemisele suunata nagu katkised ja lõpuni kulunud jalatsid ja mänguasjad, värvised, õlised või hallitanud riided või muu konteineritesse sattunud olmeprügi. Kilekotid, millesse annetused on pakitud, kogutakse eraldi, pressitakse ja realiseeritakse jäätmekäitlusettevõtete kaudu.

Arvestuslikult tekib põhjamaades, mille hulka ka Eesti kuulub, rõivajäätmeid seitse kilo inimese kohta aastas, seega tekib Eestis ligikaudu üheksa tuhat tonni tekstiilijäätmeid aastas. Ühe kilo tekstiili taaskasutusse või ümbertöötlemisse suunamisega hoitakse ära 4,2 kilo süsihappegaasi paiskumine atmosfääri, seega on rõivaste kogumisel otsene mõju kasvuhoonegaaside tekkele ja globaalsetele kliimamuutustele. 2014. aasta andmetel on Humana käidelnud 500 tonni kasutatud rõivaid ja jalatseid. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles