Õunapuuistikute müük toppab

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õitsev õunapuu.
Õitsev õunapuu. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Kuna enamikul inimestel on õunapuuaed juba vanast ajast olemas ja raha praegu kellelgi üleliia käes ei ole, siis istikute müük ka väga hästi ei lähe, ütles Viljandimaa Päidre puukooli müügiesindaja Hillar Nassar.


Õunapuuistikute sügispakkumise hind on 150 krooni ja ega need suvelgi suurt kallimad olnud. Nassari sõnul on hinnad viidud alla selle piirini, kus inimesed veel osta jaksavad ja puukoolid midagi ka investeerida saavad, et elus püsida.

«Õunapuu on ju selline asi, et kui ostad ta aeda, siis kestab see seal 10-15 aastat ja kauemgi. Seda ei pea igal aastal uuesti ostma nagu mõnd lille,» lausus ta. Uusi istikuid ostetakse põhiliselt kas aia uuendamiseks või kahjustatud puude väljavahetamiseks.

Enim ostetakse selliseid populaarseid sorte nagu Tiina, Martsipan, Kuldrenett. Palju on Nassari sõnul ka uusi häid sorte, aga seni, kuni inimesed pole nende vilju maitsnud, ei usalda nad osta. Sellised on sügisõuntest näiteks leedukate aretatud ja seal väga populaarne Auksis, samuti Kaimo ja Krista. Kõige kauem ehk praktiliselt uue saagini säilib Karksi renett.

Talve säilitusõuntest julges mees soovitada Kuldreneti sugulast Liivikat, mis on hea vürtsika maitsega ja piklikuma kujuga. Sügisõuntest on veel huvitava maitse ja roosaka viljaga Sõstraroosa.

Valge Klaari hilise sordi nimi on Kaja, teisikud on olemas ka Suislepal – nimi Suure-Jaani. Pärnu Tuviõuna saab küsida nii Tribout kui Lambanina nimega.

Osta saab ka kallimaid pereõunapuid, kus ühele tüvele on poogitud 2-5 erinevat sorti, nii et üks oks kannab Sügisdesserti, teine Auksist ja kolmas näiteks Martsipani. Maksavad need 250 kuni 700 krooni. Neid atraktiivseid puid ostetakse kas mõnda väikeaeda, kus ruumi napib või kingituseks – kõige rohkem pulmadeks.

Eriti suurt minekut pereõunapuudel pole, sest neid on erinevate sortide tõttu raskem hooldada – iga oks kasvab isemoodi ja eri suunas päikese poole. Seetõttu peab näiteks puude kevadisel lõikamisel väga ettevaatlik olema, et pookekohta ära ei lõikaks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles