Katse: kas hajameelne võib nutinööbile lootma jääda?

Eesti leiutajad usuvad nutinööbi edusse.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kui uskuda Eesti leiutajaid, siis peaks hajameelsete elu olema varsti märksa lihtsam. Tuleb vaid kõige sagedamini kaduma minevad asjad märgistada nutinööbiga ning õigepea peaks tulema leidjalt kõne.

Kaotamiseks sai välja valitud kaks suurt kimpu võtmeid, üks neist sai külge nutikleebise ja teine võtmehoidjat meenutava nö nööbi. Enne võtmete « ära kaotamist» tuli kiibid aktiviseerida ja kanda need registrisse. Selleks kulus üllatavalt palju aega, sest süsteem lükkas korduvalt tagasi liiga lihtsa salasõna, seejärel tuli asi üles pildistada, pilt üles laadida ja eset  põhjalikult kirjeldada. Kohustuslikke välju tundus olevat liiast, sest  kui põhjalikult ühte  võtmekimpu ikka kirjeldada saab.

Nutinööpide leiutajad lootuse kohaselt saavad kadunud asja leidjad aru piktogrammist, mis ärgitab kasutama paljudes mobiilides olevat lähivälja sidet NFC. Kontorilaua taga kõik toimiski – nööbi kohale asetatud Samsung Galaxy kuvas telefoni ekraanile võtmekimbu pidi ja ingliskeelne kiri soovitas omanikule helistada. Tõsi küll, see kõik õnnestus alles teisel katsel, kui mobiilne andmeside oli sisse lülitatud. Ka ei pruugi kõigil telefonidel olla NFC vaikimisi aktiveeritud.

Üks kaotatud kimpudest.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Võtmed läksid «kaduma» eelmisel pühapäeval Nõmmel toimunud roheliste väravate laadal.  Üks kimp kukkus kokkuleppel ühe kodukohviku rahvaga nende värava taha ja pererahvas lubas lahkelt, et kui võtmed nende juurde tuuakse, siis kaotavad nad need uuesti värava taha ära. Teine punt kukkus käest pealava juures. Tõe huvides tuleb öelda, et selleks ajaks oli nutinööpe müüdud Eestis kaks nädalat.

See oli ka viimane kord, kui neid võtmeid nähti. Kuigi rahvast oli pühapäeval Piiri tänaval väga palju, siis ühendust keegi seni võtnud ei ole. Isegi värava taha kukkunud võtmeid pole siiani pererahvale pakkuma tuldud.

Kui panna mobiil nutinööbi juurde, siis omaniku nime ei näe, kuid talle saab otse helistada.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

«Paljud ilmselt ei saa aru, mida tegema peab,» oli kolleeg Smag-Id leiutist uurides juba enne katse algust  skeptiline.  Tuleb tunnistada, et hoolimata selle tutvustamisest «Ringvaates», suurtes veebiportaalides ilmunud tutvustustele see nii vist ongi.

Smagitechi esindajale Kristo Sakkeusile teeb Postimehe katse tulemus silmnähtavalt tuska.  «Kui sellest inimestega rääkida, siis paljud olid sellest juba kuulnud, seda ikkagi teatakse,» rääkis Sakkeus. Tema sõnul ongi praegu nende suurim väljakutse senisest veelgi enam rääkida, et selline tehniline lahendus on olemas. «Eks taome trummi meedias, kulutame turundamisele rohkem raha,» rääkis ta tulevikuplaanidest.  Kuigi katse tulemus loodetule ei vastanud, on ta veendunud, et tegemist on hea äriideega. «USAs on olemas analoogne teenus lemmikloomadele ja neil läheb hästi,» rääkis ta. 80% neljajalgsetest lemmikutest jõuab tänu nutinööbile 24 tunni jooksul omaniku juurde tagasi. Kui Eestis maksab üks nutinööp 6,5, siis USAs on see 10 dollarit + aastamaks.

Sakkeus ei pea nutinööbi hinda 6,5 Eesti oludes kalliks. «Palju odavamalt ka ei saa, kuigi kiip ise ei ole kulukas, sest hinnale lisandub disain, veebikeskkonna ülal pidamine ja müügikulu,» selgitas ta. Ka ei usu ta, et võtmed ei jõudnud tagasi seetõttu, et inimestele on lühend NFC arusaamatu. «NFC on olnud juba kaheksa aastat kasutusel ja praegu hakkab see juba minema massidesse, tänu Apple Payle peaks teadlikkus ka juba suurem olema,» on ta lootusrikas.

Kriitika kohta, et nutinööbi registreerimine on liiga keeruline vastas Sakkeus, et asja kirjeldavaid andmeid ei saa vähemaks võtta ja nende veebileht on tehtud parima äranägemise järgi. Kõigest hoolimata on Sakkeus optimistlik, kui Eestis õnnestub nutinööp massidesse viia, siis on plaanis minna vallutama Soomet ja teisi Balti riike.

Ka see võtmekimp pole toimetusse tagasi jõudnud.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles