Tarbijavaidlusi lahendatakse senisest teisiti

Näiteks katkise televiisori puhul ei pöördu tarbija edaspidi enam mitte tarbijakaebuste, vaid tarbijavaidlute komisjoni.

FOTO: SCANPIX

Valitsus kiitis hiljuti heaks tarbijakaitseseaduse uue versiooni, millest tulenevalt muutub see, kuidas erinevaid tarbijavaidlusi lahendatakse.

Üks peamistest muudatustest puudutab tarbijavaidlusi lahendava komisjoni nimevahetust. Kui siiani tegutses tarbija ja kaupleja vaheliste erimeelsuste lahendamisega tarbijakaebuste komisjon, siis nüüd nimetati see ümber tarbijavaidluste komisjoniks. «Seda tehti eesmärgil, et tarbijatele oleks selgem ja arusaadavam tarbijakaitseameti ja tarbijavaidluste komisjoni ülesanne,» selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tarbija- ja konkurentsipoliitika talituse nõunik Riina Piliste.

Ta rääkis, et tarbijavaidluste komisjoni ülesandeks on lahendada juba tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid vaidlusi. «Näiteks tarbija ostab kauplejalt televiisori ja mõne nädala pärast see pilti enam ei näita ehk siis ostetud televiisor ei vasta lepingutingimustele,» ütles Piliste.

«Tarbijakaitseametile võib tarbija aga esitada kaebuse näiteks selle kohta, et temale müüdud televiisoriga ei olnud kaasas eestikeelset kasutusjuhendit, mille saamiseks pidi ta eraldi kaupleja poole pöörduma,» lisas Piliste.

Samuti kaotatakse ära hinna alampiir, mille puhul tarbija võib komisjoni poole pöörduda. Kehtiva seaduse järgi peab vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus olema vähemalt 20 eurot, edaspidi see enam ei kehti.

Teise olulise muudatusena hakkavad edaspidi vaidlusi lahendama ka muud üksused, mis on saanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt vastava tunnustuse. «Kõik kauplejad peavad lepingueelselt avaldama teabe selle kohta, millises tunnustatud üksuses on võimalik nendega tekkivaid vaidlusi lahendada,» ütles Piliste. Ta lisas, et klient võib pöörduda tarbijavaidluste komisjoni ka sellisel juhul, kui kaupleja jätab selle teabe talle esitamata.

Lisaks kehtestatakse nõue, millega kohustatakse kauplejat esitama tarbijale arve tema posti- või e-posti aadressile. Piliste sõnul on viimasel ajal hakanud levima praktika, kus näiteks side- ja energiaettevõtted lisavad oma lepingu tüüptingimustesse punkti, mille kohaselt tehakse tarbijale arved kättesaadavaks vaid elektroonilisi kanaleid pidi.

«Sellega panevad ettevõtjad tarbijatele sisuliselt kohustuse omada internetiteenust ja pidada meeles, millal ühele või teisele ettevõtjale tuleb tasuda. Ettevõtjate selline tegevus riivab oluliselt just eakate ja vähem kindlustatud tarbijate õigusi,» ütles ta. Seega tuleb edaspidi ikkagi saata kliendile paberarve, juhul kui klient ei ole andnud selget nõusolekut paberarvest keeldumiseks.

Viimase olulise muudatusena hakkab uuest aastast tööle üle-euroopaline internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm (ODR). See on mõeldud selliste vaidluste lahendamiseks, mis on seotud eelkõige internetiostudega.

«Tegemist on interaktiivse veebilehega, mis on tasuta kasutatav kõigis EL ametlikes keeltes.  Eesti tarbijal on ODR platvormi mõistlik kasutada eelkõige juhul, kui probleem on tekkinud teises liikmesriigis tegutseva e-kauplejaga. Eestis asutatud kauplejaga tekkinud vaidluse lahendamiseks on mõistlik pöörduda otse tarbijavaidluste komisjoni,» selgitas Piliste. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles