Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?
8. juuni 2015, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevate liikide rikkus näitab meie bioloogilist mitmekesisust - eriti soodsate tingimustega on näiteks põllulindudele ja kimalastele keskkonda säästvad mahepõllumajandust viljelevad maa-alad.
„Põllulindude ja kimalaste näitajad olid läbi aastate kõrgemad Lõuna-Eestis, kus maastik on mitmekesisem ja põllumassiivid väiksemad, kirjutab Maablogis Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest.
Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?
Linnud on head keskkonnaindikaatorid. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54 protsenti ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis oli samal perioodil tase -28 protsenti, mis on samuti langev.
Head keskkonnaindikaatorid on ka mesilaselaadsed, sh kimalased, kelle arvukus ja liigirikkus maailmas langeb. Hiljuti koostati Euroopa 68 kimalaseliigikohta punane nimestik, millega leiti, et 24 protsenti neist on ohustatud. Uuringu järgi on 68-st kimalaseliigist 46 protsenti väheneva, 29 protsenti stabiilse ja 13 protsenti suureneva populatsiooniga. Eestis esinevatest liikidest on 12 liiki langeva, 7 liiki stabiilse, 8 liiki kasvava ja 2 liiki teadmata populatsioonitrendiga.
Põllumajanduskeskkonna toetused elurikkuse soodustamiseks
Üheks võimaluseks elurikkust soodustada on Eesti maaelu arengukava (MAK) põllumajanduslikud keskkonnatoetused (PKT). Näiteks on põllumajandusmaad kattev keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) ning mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE).
Toetuste üks eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust, mida hindab Põllumajandusuuringute Keskus. Selleks on valitud 66 põllumajandusettevõtet, kus alates 2009. aastast kimalaste ja 2010. aastast põllulinde andmeid kogutakse. Pooled neist asuvad Kesk- ja pooled Lõuna-Eestis.
Lindude ja kimalaste arvukus erinevatel aladel
Viieaastase (2010-2014) põllulindude seire põhjal olid linnunäitajad MAHE aladel oluliselt kõrgemad kui KSML ja ÜPT (ühtse pindalatoetusega) aladel. Selle põhjuseks võis olla asjaolu, et loendusalal oli MAHE ettevõtetes rohumaid 60 protsendi ulatuses, KSML ja ÜPT ettevõtetes alla 35 protsendi. Kuna rohumaad on lindudele sobivam elupaik, olid MAHE aladel linnunäitajad kõrgemad.
Kuueaastase (2009-2014) kimalaseseire põhjal oli kimalaste arvukus KSML ettevõtetes oluliselt kõrgem kui MAHE ja ÜPT ettevõtetes. Liigirikkus ja mitmekesisus olid aga nii MAHE kui ka KSML ettevõtetes kõrgemad kui ÜPT ettevõtetes. Seega olid kimalasenäitajad keskkonnatoetustega mitteliitunud ettevõtetes madalamad. Piirkonniti analüüsides leiti, et liigirikkus ja mitmekesisus kasvasid enim Kesk-Eestis, eelkõige KSML ettevõtetes. Lõuna-Eestis olid kimalasenäitajad juba perioodi algul kõrgemad.
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse eelised
KSML sisaldab mitmeid elurikkusele mõjuvaid nõudeid, mis on kimalastele kasulikud – näiteks pestitsiidide piiramine, kimalaste toiduressurssi suurendamine ja pesitsuspaikade olemasolu. Lisaks leiti, et Kesk-Eestis olid 2 km raadiuses ümber kimalaseseire alade kõrgemad maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse näitajad kui teiste seirealade ümbruses. 2014. aastal pandi välitöödel kirja ka taimeliigid, millel kimalasi kohati. Külastatud taimeliikide arv oli samuti kõrgeim KSML, madalaim aga ÜPT aladel.
Oluline on ka mitmekesine maakasutus
Kindlasti tuleb rõhutada maastikuelementide säilitamise ja rajamise tähtsust, mis pakuvad elusloodusele sobivaid peatus-, pesitsus-, varje- ja talvitumispaiku ning täiendavat toiduressurssi. Kuna liikidel on erinevad eelistused, on oluline mitmekesine maakasutus – kultuuride valik, põldude suurus ja liigendatus.