Töötud saavad üha rohkem petta Eestis tegutsevatelt töövahendajatelt
4. oktoober 2010, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üha rohkem välismaale töölesaamiseks vahendaja poole pöördunud inimesi tunnistab, et nad on saanud petta – ja enamasti mitte välismaalastelt, vaid just Eesti firmadelt.
«Välismaiste tööpakkumiste pettus on juba nagu omaette majandusharu, teatud firmad kasutavad massilist tööpuudust ära,» lausus muuhulgas ka inimkaubanduse probleemidega tegeleva mittetulundusühingu Living For Tomorrow perenaine Sirle Blumberg ajalehele Pealinn.
«Kui inimene on olnud üle aasta igasuguse sissetulekuta ja siis lubatakse talle tööd ja suurt palka, kirjutab ta mõtlematult alla mingile paberile, pärast aga selgub, et jutt, lubadused ja allkirjastatud paber olid sisult hoopis erinevad.»
LFT abitelefon saab selliseid hädakõnesid kuus keskmiselt poolsada. Inimene läheb tööle, töötab umbes kaks nädalat, siis öeldakse, et tööd pole, mine koju, kirjeldab Blumberg tüüpilist petuskeemi.
Kui inimene küsib palka, ütleb kohalik tööandja, et palka maksab firma, kes sind siia saatis, et mul on selline leping. Aga vaesel tööd rabanud mehel või naisel pole mingit lepingut. Tuleb siis tagasi Eestisse, pöördub vahendanud firma poole ja siis selgub, et ta on alla kirjutanud konsultatsioonilepingule, millest polegi aru saada, mida firma on lubanud, ja et tööd pole üldse lubanud.
Sageli küsib töövahendaja näiteks lennukipileti või korteri ettemaksu, mis võivad ulatuda 3000-10 000 kroonini. Mõni inimene saabki talle lubatud 3000 krooni eest kõik kätte, teine aga jääb ilma ka petisele makstud 10 000 kroonist.
Tallinnas rahvusraamatukogus toimub 8. oktoobriltasuta mess, kuhu on oodatud kõik teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötamisest huvitatud inimesed. Tegu on olulise töövahendusüritusega Euroopa 2010. aasta tööhõivepäevade raames.