Enamikku noortest ei huvita, kuhu nende raha kulub

Säästud pole noortele olulised.

FOTO: SCANPIX

Hiljutine Eesti noorte säästmisharjumuste alane uuring toob välja, et suur hulk noortest ei huvitu teadmisest, kust raha tuleb ja kuhu see kulub.

Eesti noorte säästmisharjumusi uurinud Risko Tiitso magistritöö tõi välja, et üksnes veerand 18-35aastastest omab selget ülevaadet oma igakuisest eelarvest, vahendab Raplamaa Sõnumid.

Sama suurel hulgal noortest puudub täiesti hädareserv ning pooltel uuringus osalenutest on see aga alla 500 euro. Selgus ka, et vaid 18 protsenti vastanutest säästavad pensioniks. Oma hetke finantsilist olukorda teadmata ei ole ka suurt tõenäosust, et noor säästaks, märgib Tiitso.

Tööst selgub, et oluline roll on mängida noore vanematel, kasvatusel ja koolil. Teismeeas kujunenud harjumused ning vanematepoolne distsiplineerimine kujundab varakult ratsionaalsemaid harjumusi. Kooli poolt avaldab positiivset mõju majandusõppe läbimine.

Just sel põhjusel soovitab Tiitso oma töös juba põhikoolis majandusõpe vähemalt valikainena kõikidesse koolidesse sisse viia. Algteadmised majandusest tulevad kasuks nii indiviidile kui ka suuremas plaanis tervele ühiskonnale.

Tiitso leiab oma töös seoseid ka üldiselt tervislike eluviiside ja hea finatskirjaoskuse vahel. Need, kes ei suitseta, ei mängi hasartmänge ega tarbi alkoholi või kiirlaene, käituvad majanduslikult ratsionaalsemalt. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt tervemad inimesed saavad oma rahaasjadega seega paremini hakkama.

Tiitso ütleb, et tulemused tema jaoks suures plaanis üllatavad ei olnud. Asjaolu, et noorte finantskirjaoskus ei ole kiita, sai töö tulemusel kinnitust. Ta ütleb, et see on probleem, millega tuleb kahtlemata tegeleda ja alustada tasuks pigem varem.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda Raplamaa Sõnumitest ja ülevaatlikult saab töö sisuga tutvuda alloleva infograafiku kaudu.

FOTO: Risko Tiitso

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles